Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tinas" - 5 õppematerjali

Tina
4
doc

Tina

tinaoksiid(SnO2). Tina oksiidi kuumutamisel koos söega tina redutseerub ja sulab välja suhteliselt madalal temperatuuril, seega on seda väga lihtne toota. Suuremad leiukohad on maardlald Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utliidist. Ajalugu Arvatakse, et inimene tutvus tinaga 6000-6500 aastat tagasi, mil ta õppis valmistama pronksi. Kuid muistsel ajal tehti tinas ka ehteid, toidu- ja jooginõusid ning muid olmeesemeid. Tina tootmine oli laialt levinud Vahemere rannikul, Pärsias ja Indias. Egiptuses tinamaardlaid ei olnud, kui egiptlased vedasid tina Pärsias ja valmistasid sellest pronksi. Tinaesemeid leiti ka vaaraode(1580-1350 eKr.). Sealt pärinevad tinasõrmus ja tinapudel kuuluvad vanimate tina leidude hulka üldse. Kuni 13.sajandini toodeti Euroopas tina vaid Inglismaal ja selle hind oli kõrge. Veel 16

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
Ballaad kadedaist keeltest
1
docx

Ballaad kadedaist keeltest

1. Kirjuta, kasutades Villoni väljendeid, kuidas peaks Villoni arvates karistama kadedaid keeli. Villoni sõnul tuleks kadedaid keeli keeta booraksis, valges arseentrioksüüdis, tõrvas, sulanud tinas, solgis, rästikuveres ning paljus muus ebameeldivas ning mürgises. Mürgisele keelele tuleb vastata samamoodi. 2. Kuidas tänapäeval suhtutakse kadedusse? Kas ja kuidas seda karistatakse? Tänapäeval on kadedust meie ümber väga palju, see võib teha nii kurja kui olla ka motivaatoriks. Kui inimene tunneb kadedust ning ei suuna seda vihasse vaid võtab seda motivatsioonina liikuda edasi ning püüelda paremuse poole siis ei ole selles midagi halba

Kirjandus → 10,klass
52 allalaadimist
Tina
8
doc

Tina

Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp. esineb halltina e. -Sn. 3 Kui kaua tunneb inimkond tina. Tina on esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele v]tjat ei teata. Arvatavasti sais tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi. Vanimateks leidudeks peetakse tinas]rmust ja ­pudelit, mis tulid v'lja 18. d[nastia vaaraode püramiidi hauapanustest. India vanimas kirjavaras veedades, mis p'rinevad 2. aastatuhandest ekr, nim. Tina trapu´ks. Egiptuses tinamaaki ei leitud kuid pronksi valmistamiseks veeti seda sisse mesopotaamiast, indiast ja iraanist. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne,

Keemia → Keemia
45 allalaadimist
Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

sest see on tselluloosi kõrval teine puidu tähtsaim komponent. Keemiline koostis: koosneb fenüülpropaani põhistruktuuriga momomeeridest, puudub korduv struktuur. Babiidid (üldiselt ja iseloomulikud omadused) Babiidid on peamiselt tina- ja pliisulamid, millest valmistatakse liugelaagrite sisepindu. Püsikomponendid on veel antimon(10-15%), vask (2-10%). Tüüpiline liitmaterjal, milles pehmema maatriksi moodustab antimoni ja vase tahke lahus tinas või antimoni lahus pliis, kõvema armatuuri annavad aga ühendite SnSb ja Cu3Sn kristallkobarad ja ­nõelad. Pehmem maatriks tagab väikese hõõrdeteguri, kõvem armatuur suure kulumiskindluse. Kui maatriks isegi osaliselt sulab, jääb babiidi stuktuur alles. Sellised laagrid sobivad ka suurtel kiirustel töötavate võllide puhul. Babiidi kõvadust saab suurendada mõne % Ni, kaadiumi, arseeni jt komponentide lisamisega. Samuti püütakse selle poole, et tina oleks minimaalselt.

Keemia → Materjalide keemia
9 allalaadimist
Materjalide keemia
36
docx

Materjalide keemia

tõttu on nad väga tundlikud temperatuuri muutustele. Kollesteerilised vedelkristallid on tugevalt värvunud, temperatuuri väikseimgi muutus (kuni tuhandik kraadi) viib spiraali sammu ja sellega kaasneva vedelkristalli värvuse muutuseni. Babiidid on peamiselt tina- ja pliisulamid, millest valmistatakse liugelaagrite sisepindu. Püsikomponendid on veel antimon(10-15%), vask (2-10%). Tüüpiline liitmaterjal, milles pehmema maatriksi moodustab antimoni ja vase tahke lasus tinas või antimoni lahus pliis, kõvema armatuuri annavad aga ühendite SnSb ja Cu3Sn kristallkobarad ja ­nõelad. Pehmem maatriks tagab väikese hõõrdeteguri, kõvem armatuur suure kulumiskindluse. Kui maatriks isegi osaliselt sulab, jääb babiidi stuktuur alles. Sellised laagrid sobivad ka suurtel kiirustel töötavate võllide puhul. Babiidi kõvadust saab suurendada mõne % Ni, kaadiumi, arseeni jt komponentide lisamisega. Samuti püütakse selle poole, et tina oleks minimaalselt. Pilet 17

Keemia → Materjalide keemia
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun