Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli, tõukab pärani väravad sulade tallil. Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis Neis mälestustes pole kahetsust Kui koormat selle kordumatust talud, mis järelnaudinguiski hõrk ja hea. Ei enam leia paiku, kus sa palud, su armastuse altareid ei tea. Aeg kolletab me unelmatesalud ja katkestab me kiindumusterea. Tas kustuvad kõik õndsused ja valud ja närbuma peab habras meelespea. Ükskord mu elu tinaraske laotus su käte imelisest puutest paotus, hing andus avaruste särale. Veel meeltes tuksub ärevust ja ruttu, kuid sadamad on mattund tuhmi uttu, ja laev ei jõuagi vist pärale ... Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu,
maasikmari, sipelghape, kuningriik. 13. Liitomadussõnad. Nimisõnalise täiendosaga liitomadussõnad on võrdlus- või suhteadjektiivid. 1.Sisult võrdluslikud liitsõnad väljendavad harilikult omaduse suurt määra, täiendosa tähistab võrdlusalust, millel eeldatakse olevat vastavat omadust väga palju. Määra väljendavate liitsõnade täiendosa on alatinimetavas käändes. Nt raudkõva ‘kõva nagu raud’,siidpehme, tinaraske, juuspeen, nõelterav, küünalsirge, peegelsile, mesimagus, surmvaikne, välkkiire, lindprii, piltilus, jääkülm, kaljukindel, lumivalge, süsimust. Mõned täiendnimisõnad on kaotanud võrdlusaluse funktsiooni ja muutunud määramäärsõnadeks, nt ilm-: ilmselge, ilmsüütu; ime-: imepisike, imeilus, imetugev; maru-: maruandekas, marusuur. Osa täiendsõnu on teel määrsõnastumisele, nt põrgu-: põrgupalav, põrgu-igav; surm-: surmväsinud, surmigav, surmkindel; tuli-: tulikuum,
annaabi.ee 
