osad Tina Lihtainena tina looduses ei esine, tuntud on 16 tinamineraali. Näiteks: • kassiteriit (tinakivi SnO2) • stanniin (Cu2FeSnS4) Stanniin Kassiteriit Aatomi ehitus • Elektronskeem: Sn +50 | 2)8)18)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 • Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Hõbevalge • Plastiline • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Tinapulga painutamisel on kuulda iseloomulikku raginat Keemilised omadused • Vastupidav õhu ja vee toimele • Lahjendatud HCl-ga reageerib Sn aeglaselt, kontsentreeritud happega aga kiiresti: Sn + 2HCl → SnCl2 + H2 • HCl liiaga tekib komplekshape: SnCl2 + 2HCl → H2[SnCl4] Kasutusalad Jootetina Tuumareaktorid Konservikarbid Plii • Plii rahvakeelne nimetus on “seatina” • Plii sisaldus maakoores on väga väike
nefeliin. Alumiiniumimaake leidub endises NSV liidus ( Baskiirias , Kasahstanis , Uuralis ) Jugoslaavias , Ungaris . Ehkki alumiiniumi on looduses palju , kuulus ta 19.saj. lõpuni haruldaste metallide hulka . Kasutatud kirjandus : ENE 1 , H.Kariku ,,Üldine Keemia" Tina (Sn) Tina on diamagnetiline metall , see tähendab seda ,et metall ei tõmbu magneti külge, isegi tõukub sellest eemale. Harilik tina on hõbevalge läikiv plastiline kergesti töödeldav pehme metall. Tinapulga painutamisel võib kuulda (kristallide nihkumisest põhjustatud ) iseloomulikku kriginat seepärast on ta kergesti äratuntav. Looduses leidub tina ühendeina , tähtsaimad mineraalid on kassiteriit ja tanniin. Tina toodetakse tinadioksiidi redutseerides või sooli elektrolüüsides. Tina kasutatakse sulamikomponendina koos vase (pronks ) , plii (joodised ) ja antimoniga (laagrimetallid , babiit ). Tina plastilisuse tõttu on temast toodetud toiduainete pakkimiseks fooliumi. Tina pole
püsiv alla 13,2ºC β-Sn → α-Sn: mahu suurenemine 25% kompaktne tükk pudeneb hallikasvalgeks pulbriks: “tinakatk” (protsess kiireneb (α-Sn tükikesega kokkupuutel) tº-l alla 13,2ºC, kuid kiiremini, kui tº on tunduvalt madalam (suurim kiirus tº-l -33ºC) Hall tina: kuumut. ja sulatamisel → valge tina Tinakatku tõttu hukkus 1912 Robert Scott’i polaarekspeditsioon lõunapoolusele (tinaliited kütusenõudel) Tinapulga painutamisel - iseloomulik krigin On tuntud ka γ-tina: püsiv tº-l üle 161ºC (kuni stº-ni) väga rabe, kergesti pulbristuv “habras tina” 3.11.2.Keemil. omadused Ühendites o.-a. peam. II ja IV (püsivamad ühendid) Õhus ja vees toatemperatuuril püsiv – õhuke oksiidikiht (kasut. teiste metallide, eriti Fe ja Cu katmiseks) märgatav oksüdatsioon tº-l üle 150ºC → SnO2 (tinadioksiid) Hapetega: lahj
annaabi.ee 
