Tutvusin elektrokeemilise korrosiooniga ja selle ennetamisega. Katsetasime erinevaid viise, kuidas elektrokeemilist korrosiooni ennetada. Esimene meetod, mida me katsetasime oli galvaanipaaride moodustamine. Galvaanipaare moodustades on võimalik kaitsta materjale korrosiooni eest. Cl⁻ioonid kiirendavad reaktsiooni rohkem, kui SO4²⁻ ioonid. Et silmaga näha korrosiooni toimumist kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust, mis Fe²⁺ ioonide olemasolul värvub lahuses siniseks. Tinakate ei sobi keskkonda, kus see tõenäoliselt kriimustada saab, sest kui tinakate saab vigastada, siis see kiirendab kaitstava materjali korrodeerumist. Kui tsinkkate saab vigastada, siis käitub see anoodina ja kaitseb rauda korrosiooni eest. Aga tinakatte see-eest ei korrodeeru nii kiiresti kui tsinkkate. Protektorkaitse seisneb raua ühendamises mõne temast negatiivsema potensiaaliga metalliga. Tekib galvaanipaar ja negatiivsema potensiaaliga metall (protektor) hakkab korrodeeruma raua asemel.
Teras hakkab korrodeeruma, kui tsink (anood) on täielikult hävinenud. Reaalselt hakkab korrosiooniprotsess värskelt tsingitud kehal pihta tsingi pinnalt. Kui tsingikiht on liialt poorne, läheb korrosioon tsingi ja terase vahele, tekib korrosioonikiht ja galvaanipaar enam ei tööta. Anoodil Zn 2e - =Zn+; Katoodil (teras) reaktsioon sõltub keskkonna happesusest ja hapniku juuresolekust lahuses: happelises: 2H ++2e- =H2. Tinatatud terase puhul on tinakate katoodiks, mis kaitseb anoodset terast, senikaua kuni tinakate on vigastusteta, kui tekivad vigastused, hakkab otsemaid reageerima teras tinakatte all. 44. Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage)? Kus leiab aset pilukorrosioon? Milline on kemism ja tõrje meetodid? Kuidas eristada välimuse järgi galvaaniliselt tsingitud terasplekki teistest plekkidest?