NDF,% liblikõielised < 41 42-50 > 50 NDF,% kõrrelised < 55 56-60 > 60 ADF,% liblikõielised < 31 32-37 > 37 ADF,% kõrrelised < 32 33-40 > 40 Seeduvus,% > 65 55-65 < 55 ME MJ/kg > 9,5 8-9,5 <8 Põldtimuti optimaalne koristusaeg saabub juba kõrsumise lõpus, kui kevad on külm ja põuane, siis nihkub see loomise algusfaasi. Timutist hiljem (loomise algul) saab niita harilikku aruheina ja karjamaa raiheina. Karjamaa raiheina areng on aeglasem ja liigi toiteväärtus säilib suurem ka loomisfaasis. Varase punase ristiku KA kogusaak oli, võrreldes lutserniga, kõikides arengufaasides leherikkam (9, 5, 3% lehti rohkem vastavalt varsumine, nuppumine, õitsemine). Taime küpsusega koondub vaadeldaval arenguperioodil biomass vartesse (varsi koos õisikutega 61 ja 64% vastavalt ristik ning lutsern).
9. Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel, hobuste ettevalmistamine ja hooldus enne ratsutamist või rakendisõitu Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel. 100 kg kehamassi kohta peaks hobusele andma 2,5...3 kg heina. Hein ja põhk peavad olema hallitusvabad, hobune on sellele eriti tundlik! Mitte anda liblikõielisterikast rohusööta või heina, peaks andma kõrrelisterikast või timutist tehtud rohusööta. Kaera võib anda tervelt, muljutult või leotatult. Leotamine on vajalik tolmava vilja puhul, see aitab hävitada toksiine. Muljutud kaera puhul paraneb seedekoefitsient 6...7%. Söödetakse ka muljutud otra. Taliteravilju anda ei tohi. Järjekord söötmisel: hein, vesi, siis kaer. Hobuse ettevalmistus ja hooldus. Hobune tuleb puhastada tolmust, lakk ja saba vajadusel kammida. Kabjaalused tuleb puhastada.