Kes olid inkvisiitorid ja mida nad enesest kujutasid inimestena ning kirikutegelastena? Inkvisiitorite peamiseks oli dominikaani ja frantsiskaani ordu, kuid leidus esindajaid ka teistest mungaordudest, vaimulike seast ja isegi selliseid mehi, kellel puudus vaimulik seisus. Tavaliselt olid inkvisiitorid energilised, salakavalad, julmad, halastamatud, auahned ja maistele mõnudele maiad fanaatikud ja kerjused. Päritolult oli neid igasuguseid. Üks kõige julmemaid kiriku timukatest oli Tomas da Torquemada, kes oma 18 aastat kestnud ameti (1480-1498) kestel põletas elusalt üle saja tuhande inimese. Inkvisiitoritel olid piiramatud õigused. Töödealaste kuridegude eest ei saanud neid keegi kirikust välja heita peale paavsti enese. See kõik asetas inkvisiitorid peajagu kõrgemale piiskoppidest, kuigi ka viimaste seas leidus hulgaliselt ketserite tagakiusajaid. Piiskopi poole pöördudes nimetas paavst teda ,,mu vend", inkvisaatori poole pöördudes ,,mu poeg".
õigeusu kirikut; nad on kehtestanud “koletislikud” (чудовищные) diskriminee- 63 Рогозин Д. О. Враг народа, 99–101, 117, 145, 283. 64 Рыжков Н. И. Трагедия великой страны, 211–213, 217–218, 258–366 jm. 150 rivad seadused venelaste suhtes, toetavad tšetšeeni terroriste ja natsismi. Võimud soosivad fašiste ja neonatse, antifašistid ning ausad nõukogude inimesed vaevle- vad vanglas; rüvetatakse ausambaid. Timukatest on tehtud kangelased, kes käivad vabalt ringi; patrioote aga kiusatakse taga ja pannakse vangi. Lätis ja Eestis kehtiv apartheidisüsteem toimib EL-i ja NATO soosimisel. Rõžkovi järeldused on lihtsad: Moskva peab rohkem sekkuma Balti riikide asjusse, kuna tänapäeva Venemaa ei ilmuta kahjuks järjekindlust oma kaasmaalaste kaitsmisel Baltikumis; 1999. aasta seadus kaasmaalastest Baltikumis ei tööta. Venemaa senine “tolerantne” joon on perspektiivitu
annaabi.ee 
