neitsi, püsib ehitus vankumatult aegade lõpuni. Selles suhtes polnud erandiks ka Tallinn. Kui 1360. aastal hakati Tallinna kindlusmüüri täiendama uue nelinurkse kaitsetorniga, otsustati selle tugevdamiseks müürida torni esimese korruse seina süütu neitsi. Vaene neidis pidi oma elu hinnaga andma tornile seninägematu vastupidavuse. Liisk langes kaunitarist Gretele, kes vaatamata vanemate püüetele tütart säästa, salamahti kodust viidi ja tillukesse kiviorva müüriti. Veel mitu ööd olevat tornist möödujad kuulnud vaikset nuttu, siis see lakkas ja rahvasuus hakati uut vahitorni kutsuma Neitsitorniks. Torn pidas tõepoolest vastu kõigis sõdades ja linnale osaks langenud katsumustes ning kaunistab tänagi Tallinna siluetti. Te elate kaasa noore neiu kahtlustele ja surmahirmule ning saadate silmadega kaunitari habrast kuju, kuni kalgid kivid ta neelavad.
Ta ootab kannatlikult ja alles neljandal päeval võtab ta tilga pipraleotist ning paneb selle oma kõige kangema suurendusklaasiga mikroskopiumi fookusse. Mis ta nüüd seal näeb? Ta ei saa kuidagi aru, mis on juhtunud. suurendusklaas näitab midagi hoopis ootamatut. Pole mingeid okastega varustatud osakesi, pole jälgegi sellisest ehitusest, nagu ta lootis leida. Tema ees on elavate, liikuvate, vilgaste olendite maailm, kes sarnanevad kalade või ussidega, ainult, et nad mahuvad ühte tillukesse pipraleotise tilka. Suur õnn - terve senitundmatu maailma avastamine! Leeuwenhoek hakkas oma avastatud elukaid kutsuma leotisloomadeks. 5 Hooke nägi mikroskoobis ainult rakkude kesti. Tema avastatud kambrikestes polnud sisu, tõelist rakukeha. Raku sisu nähti alles palju aastaid hiljem taimede ja loomade elavates osades. Valgusmikroskoop Mikroskoop on suurendusvahend, millega saab uurida väga õhukesi
Hea meelega lugesid nad aga meeste töid. Ka näitekunst polnud neile võõras. Nii kandis üks hetäär koo oma sõpradega ette ika vähegi skandaalse maiguga loo mütoloogiast, ise sealjuures tantsides ja improviseerides. Rikkamad hetäärid elasid omaette majas. Hetäär Thaisi maja on ilukirjanduses kirjeldatud nii: "Kaks hõbedaselt helkiva lehestikuga iidset oliivipuud kasvasid mäekingu jalamil, nende varjus seisis valge väike maja. Lühikesest trepist üles astudes pääses tillukesse aeda, kus õitsesid üksnes roosid. Erinevalt teiste hetääride majadest puudus sissepääsu kohal Thaisi nimi, samuti ei olnud eestoas ka tavalist parfüümidest küllastunud hämarust." Tihti võtsid hetäärid kodus vastu külalisi. Neile tuli vastu sale tütarlaps peenekoelises rindade alt vööga kokku seotud kitoonis. Avanes vaade salongi, kus patjadel lebas perenaine. Hetääri õpilased pakkusid keedetud mune, salatit ja kuldkarikast veini. Kõlasid flöödihelinad.
keskpäeval ja öö tulekul uduselt purpurset. Need püramiidid pärinevad ajast 2600eKr ning on ehitatud keerukate hauakambritena, et röövleid jälgedelt eksitada. Kolmest kõige suurem on suur Cheopsi püramiid, mis on üks maailmaimest ja säilinud tänapäevani. See on 146.6 (pragu 137.5) meetri kõrgune. 11 Järsud ja kitsad tunnelid viivad tillukesse hauakambrisse, kus asub lihtne graniidist sakrofaag. Hafa (Chephreni) püramiid on madalam, kuid näib suuremana, kuna see on rajatud pisut kõrgemale kohale. Sisemine osa on ehitatud punase graniit sakrofaagi säilitamiseks. Kõige väiksem Mykerinose püramiid täiendab imelist panoraami. Sellest lõunapool on kolm väikest lõpetamata püramiidi. Kunagi püramiide Niilusega ühendatud teetammi jalamil seisab sfinks, Harfa mõistatuslik kujutis, kelle pea on lõvi keha küljes
annaabi.ee 
