· Jõgede ja järvede vesi. · Vihmavesi. - sobib kasutada. - Ei sisalda veesetteid. - Pehme. - Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid. · Puhastamiseks sobiv - Kare. - Sisaldab veesetteid. (rooste, katklakivi, lubjasetted) · Allikad · Kaevud - Salvkaevud. - Puurkaevud. - Arteesiakaevud. Vee omadused I · Pindpidevus - Külm vesi hoidub tilkadesse. (hommikune kaste) - Vesi ei saa puhastada. · Pindpidevust vähendavad: - Soojus. - Tensiidid. Vee omadused II · Vee karedus. - Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid. a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Keskmise karedusega vesi (5-10 dH) c) Kare vesi (10-21 dH) - Kareda veega puhastamisel vajame rohkem puhastusainet.
Sissetulev gaasivoo siseneb esimesse osasse ja voolu ristlõike pindala on vähendatud ja gaasivoolu kiirus suureneb. Samal ajal kitsamasse osasse sattub vedelik. Seetõttu, et gaasi kiirus on suur ja gaas läbib kitsa osa seal tekkib suur turbulents. Turbulets purustab vedeli voolavust väikesteks tilkadeks. Tolm heitgaasides jääb vee tilkadesse. Lahkudes kitsast osast heitgaasid on juba segunenud vee tilkadega ja sisenevad laiasse osasse kus väheneb turbulentsus ja väiksed tilgad kogunevad suureks veekoguks. Scrubberist väljudes vee tilgad koos sorteeritud mustusega, mis eralduvad heitgaasidest. Scrubberit võib kasutada kui ka väikeste osakeste puhastamiseks kui ka mustades välis gaaside kujul aga nad on efektiivsemad väikeste osakeste puhastamiseks võrreldes välis gaasides. 10 välist näitajat, et DG ei tööta korralikult
Leotab mustust Transpordib mustust Loputab pindadelt puhastusaine ja mustuse jäägid Teeb mehhaanilist tööd (survepesu) Lahustab mustust (värske veri, sool, suhkur, lahjendatud mahlad) Vee kasutamine koristuses Osa pinnakattematerjale on vee suhtes tundlikud Rohke vee kasutamine muudab töötamise raskeks Kaasaegne puhastusprotsess kasutab vett säästlikult Vähese veega koristades tekib vähem vigu Vee omadused pindpinevus Pindpinevus on külma puhta vee omadus tõmbuda tilkadesse Kõrge pindpinevusega vesi ei saa pinda puhastada Pindpinevust saab alandada vett soojendades või lisades veel puhastusainet Vee omadused karedus Vee karedus tuleneb vees lahustunud sooladest Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides Kare vesi tekitab keetmisel katlakivi Pindadel seistes tekitab kare vesi setteid Kareda veega puhastamisel läheb vaja rohkem puhastusainet, kui pehme veega puhastamisel Koristusaine valikud Puhastusained eemaldavad kindlat liiki mustust ja ruumi jääb
aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Mittemärgava vedeliku korral kondenseeruvad aurud meniski kohal tasase pinnaga võrreldes kõrgemal rõhul (ph > p0) ning gaasi adsorptsioon (kondensatsioon) toimub eelistatult tasasele pinnale. Kui suletud süsteemis esinevad koos suured ja väikesed tilgad, siis kõrgema aururõhuga väiksemad tilgad destilleeruvad aurufaasi kaudu ümber suurtesse tilkadesse kuna viimaste kohal on tasakaalurõhk madalam. 17. Elektrolüütide adsorptsioon Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Kuna praktilist tähtsust omavad elektrolüüdid vees, siis vaatleme vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda
tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Mittemärgava vedeliku korral kondenseeruvad aurud meniski kohal tasase pinnaga võrreldes kõrgemal rõhul (ph > p0) ning gaasi adsorptsioon (kondensatsioon) toimub eelistatult tasasele pinnale. Kui suletud süsteemis esinevad koos suured ja väikesed tilgad, siis kõrgema aururõhuga väiksemad tilgad 5 destilleeruvad aurufaasi kaudu ümber suurtesse tilkadesse kuna viimaste kohal on tasakaalurõhk madalam. 19. Mis on Harkinsi koefitsient? Millised on vedelike laialivalgumise tingimused? Millised eripärad on vedelike laialivoolamisel tahkel pinnal? Laialivalgumiskoefitsient S (Harkinsi koefitsient) muutub vedelike vastastikuse küllastumise käigus. Algne laialivalgumiskoefitsient benseen-vesi süsteem korral 8,9 mN/m ja benseen valgub laiali vee pinnal. Vedelike vastastikusel küllastumisel -1,4 mN/m ning benseen tõmbub tagasi
annaabi.ee 
