pihustada korralikult, mida viksema lbimtduga on piisad, seda suurem on aurustumis pind, seda intensiivsemalt pleb. Masuuti vedelktuse segunemine vib toimuda osaliselt pletite sees vi osaliselt koldes pleti suudme juures. Kui masuuti pihustatakse pihustite abil siis tegelikult ta pihustub erineva lbimduga tilkadeks (niteks mida viksemad tilgakaesed seda prem aurustumispind). 1mm suur pilk vib saada 10^6 tilka lbimduga 10(mikro) meetrit. See vlisind on 100x suurem, kui tilkadel. Peale selle on vaja segada korralikult segada need korralikud tilgad, et tagada tielik plemine , selleks masuudi pihusti mbritsetakse huaparaadiga, mille kaudu juhitakse pletisse hk. pihustid jagunevad kolme rhka: 1)mehaanilised osevoolu pihustid. 2)Pihustatava keskonnaga pihustavad 3)kOMBINEERITUD PIHUSTID Mnindag vedelktuse pihustite pinnad on loetletud lk5.34 Einervaid tpi masuudi pihustatud skeemid. Mehaanilistes pihustites pihustamine toimub peamiselt ktuse kineetilise
Jagades esimese teisega saame pinna kõveruseks (+-, sest pind ei pruugi olla kera) Asendades saame pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia jaoks p=12 See on Laplace I seadus. p on kõverpinnaga üksteisest eraldatud külgnevate faaside vahel tekkiv rõhu erinevus, mida nimatatakse ka kapillaarseks rõhuks. Mida suurem on aine peenestusaste, seda suurem on siserõhk. Veetilgal raadiusega 1 µm on kapillaarrõhk 1,5x105 Pa (umbes 0,1% vee siserõhust), tilkadel raadiusega 10 nm on kapillaarrõhk juba 1.5x107 Pa (umbes 10% vee siserõhust). Vee siserõhk on 2x108 Pa (2000 at). See rõhk on küllaldane selleks, et kindlustada tilga sfääriline kuju. Kui on nõgus kõverpind (näiteks kapillaartorus tekkiv vedeliku menisk), siis rõhu liig p on suunatud meniski raadiuse suunas õhku. Selle tagajärjel tekkiv täiendav rõhk aitab tõsta kapillaaris olevat vedelikku ülespoole (lisaks pindpinevuse jõu mõjul vedelikusamba tõusmisele)
5.5.1. Materjali välised pinnad Materjali välispind esitab piiri, millest väljapoole katkeb kristallstruktuuri järjepidevus. Pinna aatomite osa sidemeid on vabad, sest nende aatomite naabrite arv pole vastav sellele, mida nõuab püsiva sideme moodustamine. Seega kujutab materjali pind endast kõrgema energia olekut võrreldes materjali sisemusega. Et vähendada seda pinnaga seotud energiaosa, võtab materjal kuju kus tema pinna energia on minimaalne. Vedeliku tilkadel on selleks kera kuju. Kristallilise keha puhul on minimaalse energia kuju määratletud kristallsüsteemiga, kus materjal kristalliseerub. Antud minimaalse pinnaenergia saavutamise vajalikkuse kriteeriumi täitmise väljenduseks on tasakaalutingimustes kasvanud kristallide regulaarne, sageli väga suure hulga keeruliste tahkudega väliskuju. 5.5.2. Kristallide vahelised piirpinnad Kristallide vahelised piirpinnad on kahemõõtmelised defektid, mis eraldavad erineva
annaabi.ee 
