alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, st puhtast arust ja mõistusest tulenevaid tunnetusi. Otsustuste erinevus sõltub aga nende sisust. Analüütiliste otsustuste korral on tegu vaid seletamisega ning see ei anna tunnetussisule midagi juurde, kuid sünteetilise otsustuse korral avardatakse ja rohkendatakse tunnetuse sisu. Seega analüütilise
sisenema rakku. Seda protsessi nim. raku nakatumiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi: a) viirusosake seondub raku pinnale b) viirusosake siseneb rakku ja vabastab genoomi kapsiidist c) viiruse genoom paljuneb Lüütiline tsükkel - paljunemine, millega kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemine, mille puhul viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. Transduktsioon- geenide ülekandumine teise organismi viiruste abil. 4. Mis toimub organismis vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis? Vastus: Vaktsineerimise tulemusena kujuneb vastupanuvõime vastavale viirusele. Kui inimene nakatub, siis on immuunsussüsteem kohe valmis inimest kaitsma. Viirused ja bakterid hävitatakse enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest.
2 on selle kahese funktsiooni u ¨hesteks harudeks. Kui ilmutatumata kujul esi- tatud funktsiooni graafikuks on kogu ringjoon, siis funktsiooni y = r 2 - x2 graafikuks on ringjoone u ¨lemine pool ja funktsiooni y = - r2 - x2 graafi- kuks ringjoone alumine pool. Kolmandaks funktsiooni anal¨ uu ¨tiliseks esitusviisiks on funktsiooni para- meetriline esitusviis. Parameetrilise esitusviisi korral ei ole kaks muutujat x ja y omavahel otseselt v~ordusega seotud, vaid on seotud l¨abi kolmanda muutuja, nn parameetri t. Parameetrilise esitusviis on u ¨ldjuhul x = (t) y = (t) Parameetrilisel kujul on v~oimalik esitada k~oiki funktsioone. Funktisooni y = x2 parameetriliseks esitusviisiks on
annaabi.ee 
