See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni, mis on rohkem taandarenenud kui sõnajalgtaimedel. Tolmuterad kanduvad isaskäbidest seemnealgmetele ja satuvad kleepuva vedeliku tilgakesse, mis tekib nutselli ja integumendi vahel ning väljub mikropüüli kaudu. Kuivades tõmbab see vedelik tolmutera seemnealgmesse. Pärast viljastamist kasvab mikropüül kinni ja seemnesoomused sulguvad. Isasgametofüüt jätkab oma arengut seemnealgmes. Eksiin rebeneb, intiiniga ümbritsetud vegetatiivne rakk moodustab tolmutoru, mis tungib nutselli koesse ja kasvab arhegooni suunas. Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks
Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). 25 Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni, mis on rohkem taandarenenud kui sõnajalgtaimedel. Tolmuterad kanduvad isaskäbidest seemnealgmetele ja satuvad kleepuva vedeliku tilgakesse, mis tekib nutselli ja integumendi vahel ning väljub mikropüüli kaudu. Kuivades tõmbab see vedelik tolmutera seemnealgmesse. Pärast viljastamist kasvab mikropüül kinni ja seemnesoomused sulguvad. Isasgametofüüt jätkab oma arengut seemnealgmes. Eksiin rebeneb, intiiniga ümbritsetud vegetatiivne rakk moodustab tolmutoru, mis tungib nutselli koesse ja kasvab arhegooni suunas. Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad
See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni, mis on rohkem taandarenenud kui sõnajalgtaimedel. Tolmuterad kanduvad isaskäbidest seemnealgmetele ja satuvad kleepuva vedeliku tilgakesse, mis tekib nutselli ja integumendi vahel ning väljub mikropüüli kaudu. Kuivades tõmbab see vedelik tolmutera seemnealgmesse. Pärast viljastamist kasvab mikropüül kinni ja seemnesoomused sulguvad. Isasgametofüüt jätkab oma arengut seemnealgmes. Eksiin rebeneb, intiiniga ümbritsetud vegetatiivne rakk moodustab tolmutoru, mis tungib nutselli koesse ja kasvab arhegooni suunas. Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad
annaabi.ee 
