nud oma kaasaegseid näha unistuste elu, va- naaegsete lummavate lugude ja kangelaste võtmes. (vt joonis 6.) Kõik vastuolud ütlevad meile, et mida rohkem Joonis 5. filtreerida ratsionaalseid uurimusi ja tõlgendusi, seda enam on meil võimalik õppida faktidest. Tsiviliseeritud riikides üldiselt aktsepteeritakse nii kulda kui hõbedat või mõlemat rahana. (vt joonis 7.) Kõige hoolimatum ja reeturlikum kõikidest teoree- tikutest on see, kes väidab, et laseb faktidel ja numbritel enda eest kõneleda. (vt joonis 8.) Joonis 6. Joonis 8. Joonis 7. 8 Kokkuvõte Alfred Marshall oli üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi, Cambridge’i koolkonna rajaja. Oli 1877-1881 Bristoli ja 1885-1908 Cambridge’i ülikooli professor. Lõi mitme väärtus-
ja tulude muutumist ja „näha“ kasumi kujunemist tulevikus. Kui ettevõtte juht on saanud selgeks kasumi tekkimise mudeli, on ta saanud endale võimsa juhtimishoova. Kõik juhtimisarvestuses tehtud murrangulised muudatused on ellu viinud ettevõtete prak- tikutest juhid, kes tahtsid tugineda otsustamisel töödeldud ja põhjendatud informatsioonile. Oldi Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR seisukohal, et juhtimisarvestussüsteem peab olema ühel ajal nii pragmaatiline kui ka suunatud ka toodete ja teenuste väärtuse kasvule. Arvatakse, et juhtimisarvestuse alged on pärit keskaja Inglismaalt