Muudeti ka uut vabriku seisukorda, inimesi töötas juba 150 ning vahetati ka seadmeid paremate vastu. 1.3 Vabriku sulgemine Vabadussõja lõpul suurenes toodang, aga varsti läks suur osa üle Eestis paiknevatest tuletikuvabrikutest Rootsi firmale. Nimelt aastal 1924 tegi Rootsi tikutrust Ameerika tütarühing "International Match Corporation" ettepaneku majanduskriisis olevale Eestile, mis seisnes selles, et firma saaks end sisse seada tikumonopoli. Alguses oldi sellele vastu ja lükati pakkumine tagasi, kuid siiski allutas Rootsi tikutrust lõpuks kogu Eesti tuletikutööstuse. Firma hakkas vabrikuid järk järgult sulgema ja nii ka sulges oma uksed Paide tuletikuvabrik. 1.4 Keskremonditöökoda Pärast Teist Maailmasõda oli Paide suhteliselt vähe kannatada saanud. Tol ajal arenes majandus, asuti rajama tööstusettevõtteid ja ehitusorganisatsioone. Aastal 1928 tabas hoonet suur löök, maja jäi tühjaks ning hakkas lagunema
Valitsus seisis pigem hea selle eest, nende sündikaatidest ei tekiks monipole. Taolistest sündikaatideks sai 1924. asutatud AS Eesti kaubandus. 1926 moodustati Krenbalt. Uue majanduspoliitika üks olulisi võtmemehhanisme oli väliskapitali kaasamine. 1926. aasta lõpuks oli Eestisse mahutatu u 4,6 mld marka väliskpaitali - domineerisid Briti ja Rootsi kapital. Valitsuse otsesel suunamisel toimus 1928. aastal nn tikumonopoli müük - müüdi Eestis tuletikkude tootmise ainuõigus Rootsi tuletikkude aktsiaseltsile. Kreugeri trust sai ainuõiguse Eesti pinnal tuletikkude tootmise, selle eest maksis trust Eesti valitsusele 3 mln marka ja 7 mln välisabi. 3 mln eest hakati ehitatama kohe raudteeliine. Suure depressiooni aastatel läks Kreugeri trust suure pauguga põhja. Üks olulisemad valitsustegevusi majandusega seoses oli rahandusasjade renoveerimine. Välisarveldustest hakati 1924. aastal