Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga. 3. Pinnavärvid – pealmine värvikiht loob sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna. Lahustipõhised värvid – enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev. Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakse läikivaid ilmastikukindlamaks. Mittetilkuvat tiksotroopset (aine vedeldumine mehaanilisel mõjutusel, nt segamisel) värvi ei tohi segada välja arvatud kui on kaua seisnud, siis tuleb oodata kuna see uuesti geeliks muutub. Ühekihiline värv – lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti. Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks. Tõhusa pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult. Akrüülvärvid – sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga; jäävad alla lahustipõhistele värvidele
Tõhus pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult. Lahustipõhise värvi pealekandmine: Kasutades traditsioonilist õlivärvi, kata pind krundiga, seejärel vähemalt kahe alusvärvi kihiga ning lõpuks ühe värvikihiga Katmise vahepeal lihvi pind märja lihvpaberiga ja puhasta seejärel lakibensiinis niisutatud lapiga. Värvi kahes ristsuunas pintslitõmmetega, siludes pinna õrnalt pintsliotsaga üle. Väldi nähtavaid pintslitõmbeid ja värvi jooksmist. Tiksotroopset värvi ei tarvitse jõuga laiali ajada. Ära hoia värvi kokku, ühtlusta värvipind paraleelsete tõmmetega ja silu kergelt üle. Pilet nr.18 1.Mis on puidu mahukaal? Millest see oleneb? 2.Hööveltatud saematerjali sortiment. 3.Värvide pealekandmise viisid. 1.Mahukaal ehk tihedus- aine massi ja mahu ehk ruumala suhe. Puidu tiheduse puhul mängib suurt rolli niiskussisaldus, tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda.