kui inetu pardipoeg. Sellest võiks kooruda midagi kaunist. M. Tafli töödest meeldisid ,,Hästi hoitud saladus I-II". Savist glasuuritud kujud 1255 kraadi juures. Õrn rohekas glasuur ja teokarpi meenutav kuju lõid hea mulje. Lähemalt vaadates oli näha muljumise, voolimise jälgi, mis muutsid kujukesed minu jaoks armsamaks. Sellised sobiksid hästi kodu kaunistama: akna lauale või toalillede vahele sobitada. Veel oli M. Tafel kujundanud tikandi ,,Roositud jalatäis", mille valmis oli tikkinud S. Tüür. Rõõmsaid värve ja ilusaid lilli on ikka heameel vaadata. Esimesed T. Breideksi akvarellmaalid, mida uurisin, olid ühtesulavud ja õrnad. Sellisteks olid näiteks ,,Sinivoore I-VI". Piltidel hajusid puud kokku ümbritsevaga. Erilisemad olid ,,Kuused", ,,Kohtumiseni" ning ,,Näärivana pilt". Nendel oli muidu ühtesulaval pildil järsku erksad (roosad, sinised...) sikk-sakid valgel taustal.
oleks kunagi mõelnud enesele kas või vaipagi osta. Eustache'i-isand, olen juba öelnud, et ei tohi kakku süüa! Sel väikesel Agnesil -- nii oli lapse nimi, ristinimi, sest juba ammu oli Chantefleurie oma perekonnanime kaotanud --, sel väikesel oli rohkem linte ja igasuguseid tikandeid kui Dauphine dofiinil! Teiste seas oli tal üks paar väikesi nii ilusaid sussikesi, nagu neid kindlasti isegi mitte Louis XI-1 polnud! Need oli ema talle ise õmmelnud ja tikkinud, ta oli neisse pannud kogu oma tikkimisoskuse ja neid kaunistanud nagu püha Neitsi jaQks. Need olid kahtlemata kõige pisemad sussid, mis kunagi nähtud. Nad polnud minu pöidlast pikemad ja raske oli uskuda, et nad lapsele jalga lähevad, kui ma seda ise poleks näinud. Tõesti, ta jalad olid nii imetillukesed, nii ilusad, nii roosad, roosamad veel kui susside siid! Kui teil kord lapsed on, Oudarde, küll te siis näete, et pole midagi ilusamat, kui need tillukesed jalakesed ja käekesed.»
annaabi.ee 
