suhtes, tähendab mõtiskleda Sokratese eelsete filosoofide Herakleitose, Parmenidese mõtteterade üle. Sellega tahab Heidegger öelda, et tänapäevased probleemid on sõnastatud juba selleaegsete filosoofide poolt. Tuleb ainult see algus üles leida ja sealt edasi liikuda. Inimkond peab leidma oma mõtlemise tee alguse üles. Tema mõtlemises peitub sügavat tegelikkuse lähedust ja nakatavat jõudu. Tema fragmendid tiivustasid edasimõtlema ning edasi uurima. Ta leidis ja on leidnud endale palju mõtteosalisi. Kuigi tema mõtlemise pinnal ei ole kujunenud koolkonda on ta olnud tõukeadjaks paljudele erinevatele suundadele. Heidegger kutsus üles mõtlema nagu Sokrates Fenomenoloogia oli asjade olemust püüdnud tabada sellisena nagu see tajuvale subjektile ilmub, end näitab. Heidegger ei soovi aga asjade olemust selgitada vaid oleva olemist (das Sein des Seienden). Püüame seda erinevust kirjeldada.
Pariisi esimene veevärk ehitati 1608. Suurte ettevõtete rajamine nõudis suurt kapitali. 17. saj. keskel hakati ehitama kõrgahje. 1649 kulutasid 2 meest 6000 naela vasktraadivabriku ehitamiseks Esherisse. See kõik kuulutas üleminekut vabrikusüsteemile, mis toimus 18.-19. saj. Tsunftimeistrid ei suutnud uute ettevõtetega võistelda. Masinate rakendamist püüti takistada. Jõud, mis renessansiajal lõid teaduse ja 17. saj. jooksul selle arengut tiivustasid, raugesid sajandi lõpuks. Newtoni "Philosophiae naturalis principia mathematica" kirjutamise aegu (1685-1686) hakkas huvi teadustöö vastu nõrgenema. Nähtus oli üldine, Inglismaal märgati seda teravamalt, kuna Kuningliku Ühingu tegevuse alguspäevil oli teadus inglaste silmis väga popp. Mõjus ka sotsiaalne ja majanduslik taust. Arengutõuke teadusele andsid 17. saj. aristokraatidest kaupmehed. Nad olid huvitatud uute, teadusel põhinevate võtete kasutuselevõtmisest
annaabi.ee 
