kala püüdmas ja haris põldu. Kera oli juba päris suur ,ning lehmad olid väga vanad nad olid väsinud. Kahel neist sündisid väikesed vasikad.Lehmad tahtsid välja mõelda nime sellele kerale mida nad loonud on ja nad tulid ühisele otsusele ,et selle kera nimeks saab „Maailm“. hiljem need lehmad surid vanadusse . Inimesed olid väga tänulikud lehmadele ja otsustasid hoolitseda vasikate eest aga vasikatel juba tiivu ei olnud. Ühel varahommikul ärkas mees ja nende kodu juures oli üks roosa paks pekine elund. Ta ruigas ja jooksis ringi .Mees seos looma kinni ,ning läks kaugele metsa. Ta kõndis väga kaua ja järsku mets lõppes ning edasi oli suur lagendik kus oli väga palju igasuguseid elundeid. Mees läks koju ja kutsus naise lagendikku näitama. Lagendikul nad kõndisid ringi ja imetlesid neid elundeid ja mees ütles ,et need on loomad . Edasi nad alustasid välja mõtlema igale loomale nime.
kollane. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: eelistab niisket liivsavikat või saviliivakat pinnast, kuid kasvab hästi ka liivasel pinnasel. Leiame kuldvitsa laane-, palu- ja salumetsadest. Vähenõudlik nii pinnase toitainete- kui niiskusesisalduse suhtes. Kuldvits on sõlmise sügava risoomiga püstpüsik. Varred 30-70 cm kõrged, punakad, tugevad, tihedalt lehte- dega kaetud, õisiku osas harunev. Lehed elliptilised kuni süstjad, ahenevad tiivu- liseks rootsuks. Varre tipus rohkete kollaste korvõisikutega piklik liitõisik; ühe korvõisiku läbimõõt 9-15 mm. Õitseb juulist septembrini, putuktolmleja. Vilja-deks on karvatutiga seemnised, mis levivad tuulega; levib kergesti ja kiiresti. Kasutamine: kuna taim sisaldab parkaineid, saponiine ja eeterlikku õli, on taime kasutatud rahvameditsiinis põletiku- ja valuvastase vahendina. Õitest on saadud kollast värvainet
annaabi.ee 
