ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse. Valituna tagasi ka 1996. aasta sügisel, pühendas ta oma üheksa aasta pikkuse tegevuse riigipeana eelkõige Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel areenil. Eesti rahvas ja riik jäävad Meri presidendiaastaid 1992 2001 mäletama nooruslikult tõtliku ja dünaamilise tiivasirutusajana, mille missioonitundest kantud tööle tugineb järgnev küpsemise ja iseendakssaamise periood. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akateemia liikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solzenitsõnit
1992. aastal töötas ta Eesti suursaadikuna Soomes rahva hulgas, keda ta alati kõrgelt hindas ja armastas. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse. Valituna tagasi ka 1996. aasta sügisel, pühendas ta oma üheksa aasta pikkuse tegevuse riigipeana eelkõige Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel areenil. Eesti rahvas ja riik jäävad Meri presidendiaastaid 1992 2001 mäletama nooruslikult tõtliku ja dünaamilise tiivasirutusajana, mille missioonitundest kantud tööle tugineb järgnev küpsemise ja iseendakssaamise periood. Karismaatilise isiksuse ja osava kõnemehena saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui oma isamaale. Tema loojanatuur ja keelteoskus aitasid leevendada raudse eesriide taha jäänud rahvaste suhtes levinud stereotüüpe. Ta oli mitme ülikooli audoktor ja paljude riikide teenetemärgi
annaabi.ee 
