Sugukond surulased Sphingidae. Suurim suru Eestis on sirelisuru Sphinx ligustri. Sugukond karuslased Arctidae. Neile on iseloomulikud väga karvased röövikud. Rahva seas on tuntud röövik ,,päevakoer", kes ka päeval ringi roomab ja sellega silma torkab. Temast saab kunagi aga ilus liblikas harilik päevakoer Arctia caja. Sugukond öölased Noctuidae on üks liigirikkaim Eestis. Liblikad on enamasti hästi ära tuntavad oma jässaka ja hallikirju tiivamustri järele. Mõned neist on aga ka värvikirevamad nagu näiteks keldriöölane Scoliopteryx libatrix ja sinine paelöölane Catocala fraxini. Sugukond vaksiklased Geometridae on liikide arvu järgi teine sugukond. Vaksiklased on laiemate ja kirjumate tiibadega kui öölased ning nende röövikutel on säilinud ainult kaks viimast ebajala paari. Sellepärast peavad nad liikumisel tõstma tagakeha järele liiguvad nn ,,vaksates". Siit ka nimi ,,vaksiklased". Ladina keelne nimi ,,geometra"
Elukohavalik säilitab geneetilist mitmekesisust. Valgete silmadega kärbsed on valgustundlikumad ja vähemkohased. Heterogeenses keskkonnas säiluvad mõlemad fenotüübid. Punaste silmadega kärbes valib tavakeskkonna, jättes vähemkohasele punases valguses "eelise". 11. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema sagedusest positiivselt/negatiivselt. Mimikri puhul. Positiivselt kui jälgimaitselised liblikad koondavad oma fenotüübi, siis on lindudel neid kergem ära tunda kindla tiivamustri järgi (see on saast), kui et on igal liigil oma spets hoiatusmuster või lisandub veel juurde "valetajaid" jäljendajaid. Mülleri mimikri. Negatiivselt ühed liblikad on jälgimaitselised ja teised tahavad oma kohasust tõsta nii, et hakkavad neid jäljendama. Kui neid saab liiga palju, siis ei tee lind enam vahet, kes tõtt räägib või valetab ei õpi eristama. Bates'I mimikri. 12. Kirjelda heterosügootide eelist sirprakulisuse näitel
annaabi.ee 
