Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud), tromboonid. Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid.
Instrumentaalmuusika 16. sajandil · Siiani suur osa vokaalmuusikast kasutusel ka instrumentaalsena · Vokaalmuusika seaded varaseimad pillimuusika näited · Tabulatuur noodikiri soolorepertuaari jaoks, milles on kirjas mänguvõtted · Toccata itaalia klahvpillifantaasia · Klahvpillid: - orel - klavessiini eri tüübid (Inglismaal virginaal), sellel on mitu manuaali (klaviatuuri) (tiivakujuline) - klavikord (ristkülikukujuline) · Keelpillid: - Viola da gamba mängitakse põlvel või põlvede vahel - Viola da braccio õlavarrele toetuv - Lautod - Vioolad - Ka rebekk ja fiidel · Puhkpillid: - Flöödid (plokk- ja põik-) - Pommer arenes salmeist, oboe eelkäija, topeltroohuulikuga - Dulcian basspill, mille tuulekanal teeb 2-3 käändu, fagoti eelkäija,
annaabi.ee 
