Tõnu algul arvas, et see on mingi nali. Tõnu näeb Mari nõustumises valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest. Kümnes peatükk Tõnu mõtleb lepingut lugedes, et kõik teada saades imestuvad ja ehmuvad, et OO Tõnu Prillup on uus piimamees. Ta loodab selle abil endale rikkust koguda. Õhtul läheb Mari Ulrichi juurde ning väike Anni uurib Tõnult miks Mari külasse läks. Kuid Tõnu ei vasta talle. Üheteistkümnes peatükk Ühel päeval näeb Ulrich Tiiut nutmas ning saab teada põhjuse. Ulrich kutsub Ketase õhtul enda juurde, kuid viimane tuleb koos emaga. Nad elavad mõisniku saunas. Ulrich räägib, et nägi ennist Tiiut nutmas, kuid poiss väidab et Tiiu laps ei ole tema laps ja et kuna Tiiu on temast paar aastat vanem, siis ta ei taha temaga abielluda. Tegelik põhjus on hoopis aga poisi ema kes Tiiut ei kannata. Mõisnik ähvardab nad saunast välja visata sama päeva õhtul, kui poiss ei abiellu Tiiuga
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega. nt Kollased, punased, sinised ja mustavalgekirjud roosid meeldisid Joosepile.