HETI- Tiiu lapsepõlvesõber. Teda võib kirjeldada kui vaikse iseloomuga, aga arukat inimest. On huvitatud raamatutest, eelkõige luulest. Siiski jääb raamatus veidi salapäraseks, sest teda ennast teoses jääb väheks. Peategelase mälestuste järgi saab tedagi nimetada seiklejaks, kuigi vahest vaiksemapoolseks. Sümpaatseks jääb oma loomingulisuse ja kunstihinge tõttu. Samuti paneb teda ümbritsev salapärasus tahtma Hetit paremini tundma õppima. LARS-Teose kurikael. Peo käigus Tiiuga kohtunud ja viimase äravõlunud ning hiljem julmalt inimkaubitsejatele mahamüünud Lars jääb sama salapäraseks nagu Hetigi. Võib-olla selle salapärasuse tõttu tuleb hiljemalt välja Heti ja Larsi väike romaan. Raamatus kirjeldatakse Larsi kui kena välimusega noormeest, kelle näos võib märgata ka julma varjundit, mis üsna loogiliseks osutub. Larsi käitumises võib juba varakult näha üleolevat ja hoolimatut suhtumist. TIIU EMA-Portselanteeserviisidele maalija
Ühel päeval näeb Ulrich Tiiut nutmas ning saab teada põhjuse. Ulrich kutsub Ketase õhtul enda juurde, kuid viimane tuleb koos emaga. Nad elavad mõisniku saunas. Ulrich räägib, et nägi ennist Tiiut nutmas, kuid poiss väidab et Tiiu laps ei ole tema laps ja et kuna Tiiu on temast paar aastat vanem, siis ta ei taha temaga abielluda. Tegelik põhjus on hoopis aga poisi ema kes Tiiut ei kannata. Mõisnik ähvardab nad saunast välja visata sama päeva õhtul, kui poiss ei abiellu Tiiuga. Poiss peab emaga nõu ning otsustab siis Tiiuga abielluda. Ta saab Selle eest Kruusimäe sauna. Kaheteistkümnes peatükk Adalbert oli oma Vennal Ulrichil külas koos Särgvere preilidega. Nad läksid jalutama ning Ulrichi karja vaatama. Kui äkki noor sõnn jooksis Ulrichile otsa. Loom tahtis veel tõugata, kui äkki tabas looma raske löök toobripuuga kuklasse. Ta pöördus uue vastase poole, kuid sai veel ühe löögi, loom jooksis tagasi oma karja juurde. Ulrich oli haavatud