põhiaine · põhiaine kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele · Kõrge puhtus; · Püsivus õhus ja lahuses; · Mitte hügroskoopne; · Odav; · Suure molaarmassiga; · Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; · Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused Sekundaarsed standardid · Alati pole võimalik leida sobiva tiitrimisreaktsiooni jaoks põhiainet · Sellisel juhul on titrandi standardiseerimiseks kasutusel nn. sekundaarne standard · See sekundaarne standard tuleb alati standardiseerida põhiaine ehk esmase standardi abil Standardlahuste omadused · Püsiv, et tema kontsentratsiooni peaks määrama ainult üks kord; · Reageerima analüüdiga kiiresti; · Reageerima analüüdiga täielikult; · Selektiivne keemiline reaktsioon, kirjeldatav ühe võrrandiga Tiitrimismeetodid · otsene tiitrimine
5,11 5,11 5,10 V NaOH 5,107 ml 3 C M NaOH 0,1004 M C M HCl V HCl C M NaOH V NaOH C M NaOH V NaOH C M HCl V HCl 0,1004 5,107 C M HCl 0,0513M 10 Kirjutada tiitrimisreaktsiooni võrrand. HCl + NaOH = NaCl + H2O Esitada saadud tulemus õppejõule. Arvutada suhteline viga Es (%). Es C M ,K C M ,Õ 100% C M ,Õ Es 0,0513 0,0512 100% 0,20% 0,0512 4. pH mõõtmine ja arvutused. 4.1. Mõõta õppejõult saadud HCl kontroll-lahuse (p.3) pH pH = 1,41 4.2. Teha HCl kontroll-lahusest 10x lahjendus
analüüdi reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada Titrimeetria – kvantitatiivse koostise määramiseks e. mahtanalüüs. Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud Sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetriapunktiks e. ekvivalentpunktiks Teades kulunud titrandi hulka leitakse määratava aine kogus tiitrimisreaktsiooni võrrandi järgi 98. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. 99. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest (proovi komponendid lahutatakse kolonnis üksteisest kuna nad interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga) Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi
kontsentratsioon on täpselt teada; igasugune tiitrimine baseerub tiitrimisreaktsioonil, mille käigus määratav aine reageerib järk-järgult lisatava titrandiga. Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud - sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetriapunktiks e. ekvivalentpunktiks. Teades kulunud titrandi hulka leitakse määratava aine kogus tiitrimisreaktsiooni võrrandi järgi. 77. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. 78. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest (proovi komponendid lahutatakse kolonnis üksteisest kuna nad interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga ). Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja
97. Titrimeetria põhimõte. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud. Sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetriapunktiks e. Ekvivalentpunktiks. Teades kulunud titrandi hulka leitakse määratava aine kogus tiitrimisreaktsiooni võrrandi järgi. 98. Kromatograafia. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest (proovi komponendid lahutatakse kolonnis üksteisest kuna nad interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga ). Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja
83. Titrimeetria põhimõte. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud. Sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetriapunktiks e. Ekvivalentpunktiks. Teades kulunud titrandi hulka leitakse määratava aine kogus tiitrimisreaktsiooni võrrandi järgi. 84. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. Titrimeetriline analüüs Gravimeetriline analüüs Kirjeldus meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse ehk kaalanalüüs on analüütilises keemias määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav kasutatav kvantitatiivse analüüsi liik, mis
annaabi.ee 
