103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V - ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml L lahjendusmäär A ja A peaksid teineteisest erinema maksimaalselt 20% võrra, kuid minu tulemuste erinevus on suurem. Katseviga võis tekkida invertaasi lahuse valmistamise käigus ning lahuste täpsete koguste pipeteerimisel. Samuti võib põhjus olla tiitrimises - arvatavasti märkasin lahuse roheliseks värvumist liiga hilja, seega olid lahused üle tiitritud.
mistõttu lahus on sinine. Tiitrimisel reageerib lahuses olev vaba triloon B CuSO 4-ga. Kui kogu lahuses olev vaba triloon B on CuSO4-ga reageerinud, jääb lahus püsivalt rohekaks, sest moodustub kompleks Cu (II)-triloonkompleks. Värvuse muutust aitab detekteerida mureksiid. Vaadates kalibreerimisgraafikut, võiks pidada katset õnnestunuks, kuid kui heita pilk arvutatud aktiivsustele, siis A10 ja A20 erinevat üksteisest 21,9%. Arvan peapõhjuse leidvat ikka tiitrimises: tulemus 4,12 ml ei ole number, mille eest ma pea julgeksin anda, sest just viimase tilga lisamisel keerasin ma kraani vales suunas ning lahusesse sattus tublisti rohkem CuSO 4 lahust, kui oleks tohtinud. Arvestasin ,,sorina kestust" ja seda, kui palju ,,umbes" selle ajaga lahusesse CuSO4-a võis minna. Karmilt öeldes on arv 4,12 täitsa umbes võetud. Tegelikkuses on see valitud ikka mingeidki tõdesid silmas pidades. Kui rääkides aktiivsustest konkreetselt, siis: · A10 = 49, 11