7. Signaalärritajate ja päästiktunnuste omavaheline suhe, näiteid sellest. Päästiktunnused on üks osa signaalärritajatest 8. Signaalärritajate toimemehhanismi kontseptsiooni areng etoloogias. Varased etoloogid kasutasid luku ja võtme analoogiat. Signaalärritaja võti. Tänapäeval seda enam ei kasutata. 9. Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate munaeelistuse näitel). Hõbekajakad eelistavad suuremaid munasid. 10. Järeldus "tiitrimiseksperimendist" heterogeense summatsiooni seadus. Käitumine ei vallandu alati mitte üheainsa kindla signaalärritaja mõjul, vaid tihti määravad konkreetset käitumist mitmed ärritajad. Igaühel on oma roll. Ühest ärritajast võib piisata. Erinevad ärritajad võivad üksteist võimendada või pärssida. Kokku on see heterogeense summatsiooni seadus. 11. Supernormaalsed ärritajad, nende osa päästiktunnuste evolutsiooni seletamisel.
Varased etoloogid kasutasid luku ja võtme analoogiat. Signaalärritaja ehk võti keerab mingit lukku ehk kaasasündinud päästikmehhanismi looma sisemuses. Hilisemad etoloogid leidsid, et ühest mehhanismist ei piisa käitumise vallandumiseks, kahtlesid vallandumise automaatsuses ning mehhanismi sünnipärasuses. Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate munaeelistuse näitel). Järeldus “tiitrimiseksperimendist” – heterogeense summatsiooni seadus. Hõbekajakas veeretab pesast välja veerenud muna pessa tagasi. G. Baerends uuris, milliste signaalärritajate järgi teeb kajakas kindlaks, et objekt pesa kõrval on tema muna. Lisas pesa juurde munamudeleid. Varieeris mudelite suurust, kuju, värvust, mustrit. Muutis korraga vaid üht tunnust, arvestas individuaalset eelistust parema- või vasakpoolse objekti suhtes. Kajakas
annaabi.ee 
