Ida-Preisimaal vallandus sõda Prantsuse ülemvõimu vastu. 1813. Kevadel suutis napoleon kokku kutsuda uue äärmislet tugeva armee. Prantsusmaa vastu moodustati järjekornde koalitsioon,(preisimaa, hispaania, portugal, rootsi,austria) Napoleon saavutas mitmeid võite, ent kokkuvõttes jäi ta siiski alla. Rahvastelahingus sai ta lüüa. Ta loobus troonist ning läks elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Ta säilitas keisri-tiitili ning iga-aastane pension. Ta ei rahuldunud sellega. Sada päeva-Napoleon jälgis huviga kõike toimuvat. Ta nägi selles kõiges enda jaoks uut võimalust. Ta lahkus koos lähikondlaste ja sõduritega(1100 meest) Elba saarelt ja maabus 1815a märtsi algul Prantsuse rannikul. Väeosad läksid tema poolele üle. 20.märtsil saabus napoleon pariisi. Sõlmiti uus seitsmes prantsusmaa-vastane koalitsioon. Napoleon suutis kokku ajada vaid 200 000 meest
.. · 1385.a moodustati Vana-Liivimaast lõunas Krevo unioon ja see tähendas seda, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. · 1397.a loodi Kalmari unioon, mis ühendas Taani (oli endaga ühendanud varem Norra) ja Rootsi (oli varem ühendanud Soome). See ei olnud püsiv, lõpuks lagunes Taaniks ja Rootsiks, kuid neil olid kasvavad ambitsioonid Vanal-Liivimaal. Taani kuningas hakkas end taas Eestimaa hertsogiks tituleerima, aga nüüd võtab ta selle tiitili taas kasutusele. · Eestist idapool tõuseb esile Moskva suurvürstriik, mis liidab enaga teised vürstiriigid ja 1478.a Moskva suurvürtsiriik liidab endaga Novgorodi ja sellega viidakse Vene alade ühendamise protsess lõpuni. Pole enam palju väikseid vürstiriike, vaid on üks tugev Moskva suurvürtsiriik ja kõikide nende tugevnevate suurrikide jaoks on suhteliselt kerege saak Vana-Liivimaa, sest Vanal-Liivimaal pole ühtset tugevat riiki ja väikeriikide