Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene igeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. igeusklikud mistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. 1885. aastal asutati Pühtitsa igeusklik kogudus. Kuid kohalikud misnikud ei andnud igeusklikele rahu. Abi osutamise eest preester Karp Tiisikule tema teenistustest teatamisega ei pikendanud parun von Dieckhoff talupoeg Aleksander Sabiniga enam krtsi rendilepingut, seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima. Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15. Augustil 1891 avas krgestipühitsetud piiskop Arseni pidulikult Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri
tõelist olemust, kasvatama endale ette müüri, mille taha ennast maailmavalu eest peita. Kas mitte poleks lihtsam, kui kõik inimesed enda kaitsemüüri maha lammutaksid ning elaksid nagu Lev Nikolajevits Mõskin, kes ei lasknud kõikide teiste egoismil enda põhimõtetest tükki võtta, ning oli alati abikätt ulatamas. Ta oli üdini hea ja avala südamega, valmis enda maise vara tükkhaaval ära jagama ning enda katuse alla võtma hädas ja tiisikule elu andmas Ippolit Borissovit, kes on surmamõttest arvatavasti nii kibestuses, et võtab endale õiguse end toitvat kätt hammustada ning Mõskini idioodiks tembeldada justnimelt selle sama headuse pärast, mis tema pea kohal katust nüüd hoidis. Lev Mõskini südameheadus oli inimestele midagi võõrast, uutmoodi, ning seepärast teda ei mõistetudki. Headus pandi idiootsusega samasse patta, samal ajal kui kõike, mis oli egoistlik ja võlts, võeti enda eeskujuks. Mõskini eldoraadoks