trajektooriandmete täpsus kannatab. 1997. aastast on olemas vastuvõtjad, mis kasutavad nii GPS kui GLONASS satelliite, saades nii suurema täpsuse.Ka Euroliit kavatseb luua oma satelliitsüsteemi ENSS (European Navigation Satellite System, tuntud ka kui GALILEO), mis koosneb 12 geosünkroonsel ja 3 geostatsionaarsel trajektooril asuvast 30 satelliidist. Geostatsionaarsete satelliitide kõrguseks on planeeritud 35 800 km, nende trajektoorid on konstantsetel laiustel ja tiirlemisaeg ühtib Maa pöörlemisajaga, nii et nad "ripuksid" teatud punktides Lõuna-Euroopa, Kesk-aafrika ja Lõunamere kohal. Geosünkroonsed on planeeritud joonestama kaheksaid Atlandi ookeani, Lääne-Euroopa ja Lääne-aafrika ning Ida-Euroopa, Lääne- Aasia ja India ookeani kohal. GALILEO peaks saama valmis 2008. aastaks.GPS, GLONASS ja ENSS moodustaksid koos nn. GNSS (Global Navigation Satellite System). Kokkuvõte Käes oleva töö eesmärk oli anda ülevaade asukohamääramise
ainuüksi tema liikumise perioodilisest kõikumisest, mida tuli nähtamatu kaaslase arvele panna; hiljem leiti kaaslane üles, see osutus võrdlemisi heledaks, 8. suuruse täheks, mida aga väikeses pikksilmas pole võimalik näha peatähe pimestava heleduse tõttu; peatäht "varajasetüübiline" valge, pinnatemperatuur 11000°, kuulub kääbusseeriasse; mass 2.5, raadius 2.6, kiirgamisvõime 36, keskmine tihedus 1/6 Päikese omast; kaaslane 20.2 astronoomilise ühiku kaugusel, tiirlemisaeg 50 aastat, kuulub ülitihedate tähtede, ,"valgete kääbuste" liiki (hoopis erinevad normaalsetest valgetest tähtedest, millede esindajaks on Siiriuse peatäht); pinnatemperatuur 8000°; mass O.9, raadius 1/30, kiirgamisvõime 1/370 keskmine tihedus 22000 Päikese omast. Visuaalsete kaksiktähtede orbiidid on suuremalt osalt suure ekstsentrisusega ehk piklikud ellipsid; üle poole neist on niisugused, et kahe komponendi omavaheline kaugus muutub suhtes 3 :1 ja rohkem; meie
annaabi.ee 
