4.5. Sigimine ja sesoonsus. Sesoonse sigimise ilmne mõte on luua järglastele võimalikult soodsad tingimused. Imetajate puhul tähendab see seda, et paaritumine peab aset leidma nii palju enne soodsat aastaaega kui palju kulub loote arenguks. Fotoperiood – mitu tundi päevast on valge. Käbikeha melatoniin mõjutab nii gonadotropiinide sekretsiooni. Pikemad päevaaega vajavad hobused. Hobustel sünnivad varsad kevadel või suve alguses (tiinus 340 päeva). Lühikese tiinusega loomadel on jooksuaeg kevadel ja siis pojad sünnivad suvel. Lühemat päevaaega vajavad kitsed ja lambad. Koertel ja kassidel (isastel) on aastaläbi aktiivsed. Emastel koertel on jooksuaeg rohkem kevadel, aga on ka talvel. Emastel kassidel tekib jooksuaeg, kui päevapikkus kevadel suureneb. 4.6. Innatsükli reguleerimise võimalused. Kassidel, jänestel, kaamlitel kui ka minkidel on vajalik eelnev paaritumine, et esile kutsuda ovulatsiooni
kuivõrd osatakse arvestada lehma bioloogiliste vajadustega. · Söödavajaduse määravad organismis toimuvad ainevahetusprotsessid. · Organismi füsioloogiline toitainete vajadus on seotud kasvu, laktatsiooni, reproduktsiooni, tervisliku seisundi, keskkonnatingimuste jm faktoritega · Erinevates kasvufaasides ja laktatsiooni etappidel toitainete vajadus muutub. · Vasikate puhul tuleb eelkõige arvestada juurdekasvuga, mullikatel juurdekasvu ja tiinusega ning lehmadel tiinuse, laktatsioonistaadiumi ja toodanguga. · Mida kõrgem on lehma toodang, seda suurem on toitainete vajadus. · Söötmisega kinnisperioodil (nn avanss-söötmine) luuakse lehmal laktatsiooni alguseks teatud energiavaru, mida kasutatakse intensiivsema piimaloome perioodil täiendava energiaallikana lisaks söödast saadavale energiale. · See energiavaru salvestub rasvkoena ning avaldub lehma konditsioonis.
annaabi.ee 
