Toimivad sugulisele käitumisele ning suguelundite talitlusse ja organismi ainevahetusse sugutunnuste arenemisele. Sugunäärmete hormoonid ensüümreaktsioonide mõjutamise kaudu. mõjutavad sootunnuste- vastavalt Gestageenid- rasedust garanteerivad hormoonid. kas mehe või naise (näiteks habeme progesteroon- moodustub kolesteroolist ja esineb või rindade)- arengut. Sugunäärmed loomadel tiinusajal kollakehas. Olulised ka hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb platsenta hormoonid. tööle sugunäärmed. Nende poolt toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Tänan kuulamast!
viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. 5. nädal Ultrahelis on loode nähtav. Hakkab moodustuma loote selgroog ning ajul on moodustunud kaks sagarat (elundi suuremal või vähemal määral eristatav osa). 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi. Loote pikkus on 5 millimeetrit. 7. nädal
UDAR, PIIMA TEKKIMINE JA VÄLJUTAMINE UDAR hakkab arenema 1,4 cm pikkuse (1 kuu vanuse) idulase nahasopistisest. Udar kujuneb lõplikult välja tiinusajal. Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima. Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda Lehma toodanguvõimu määrab alveoolirakkude arv udaras Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid- piimasekretsioon Piima moodustamisest udaras võtab kaudselt osa kogu organism
kusjuures enne lüpsi võib selles paikneda kuni kolmandik piimast. · Ülejäänud piim jääb senini alveoolidesse, kust surutakse viimasüsteemi sõõrderefleksi toimel seoses lüpsi alustamise või vasika imemisega. 31. Piima teke, sõõrdumine ja väljutamine · UDAR hakkab arenema 1,4 cm pikkuse (1 kuu vanuse) idulase nahasopistisest. Udar kujuneb lõplikult välja tiinusajal. Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima. · Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda. · Lehma toodanguvõime määrab alveoolirakkude arv udaras. · Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid - piimasekretsioon · Piima moodustamisest udaras võtab kaudselt osa kogu organism.