Endises Eestimaa kubermangus oli maa hinnatud adramaades rendiväärtuse alusel. Adramaa oli 20. Sajandi algul maatükk, mille eest maksti aastas 300 rubla renti. Talude maid hinnati tavaliselt adrasajandikes. Liivimaa kubermangus oli maa hinnatud puhtkasurublades, mis kajastasid taimekasvatuse puhastulu sajandivahetuse hindades. Saaremaal ja Muhumaal oli maa hinnatud maarublades ja obrokirublades, Petserimaal ning Narva jõe taga aga tarbemaa tiinudes. (Aasmäe 1999:159) Teada on hindamissüsteemide üldine skeem. Lähtuti tavaliselt normatiivsest (keskmisest) teravilja (rukki) kogusaagist, mida arvestati seemnetes. Normatiivsest saagikusest võeti maha 2 seemet (üks seemneks ja üks materiaalseteks kuludeks). Ülejäänud osa jagati lihtsamatel juhtudel rentniku (töötulu) ja maaomaniku (omanikutulu) vahel pooleks. Selline oli tavaliselt pooleterarent. Hiljem, hindamissüsteemi täiustudes, võeti arvesse kesa, millelt saaki polnud,
suuruse valemis. Näiteks ruumala V l3, järelikult on ruumala dimensioon 3 Aga pindala dimensioon on alati võrdne pikkuse ruuduga:S= L2 (nurksulud näitavad, et tegemist on dimensiooniga). Dimensiooni korral pole oluline, mille pindalast käib jutt: ring, ruut, inimese keha jne., või kuidas seda arvutatakse. Ringi pindala on r2, ruudul a2 , jne. Samuti pole oluline, mis ühikuis mõõdetakse pindala, kas ruutmeetrites , hektarites , tiinudes jne. Alati mõõtub pindala mingi pikkusühiku ruuduga. Näiteks kiiruse dimensioon on v = LT-1, so. suurus, mis on määratud pikkuse ja aja suhtega. Jällegi pole oluline, mis ühikutes suurust mõõdetakse. Kiirenduse dimensioon on a = LT-2, siit saame ka jõu dimensiooni F = MLT-2, jne, jne. Dimensiooni leidmiseks kasutatakse antud suuruse definitsioonvalemit ja taandatakse seal kõik suurused põhisuurustele. SI süsteemis on põhisuurused:
annaabi.ee 
