Laskis kinniseotul seda lugeda. See oli ähvarduskiri, milles lubati peremehe viis maja maha põletada. Arvati, et kinniseotu ongi põletaja. Kutsuti kordnik, kellele maksti rikkalikult, et ta mehe metsateel maha laseks. Kordnik pani kurjategija oma vankrisse ja sõideti linna poole. Teelahkmel pöörati maantee asemel metsateele. Kõlas kolm püssipauku. Peremees rõõmustas, et sai ähvardajast lahti. Hiljem leiti metsaveerelt laip, kordniku laip. Raudne sõber Hulkur Tiimu saab sepp Peebu juurde tööle. Tingimuseks, et Tiimu saaks Peebu juures töötada, on, et ta ei tohi majja minna, vaid peab elama sepikojas. Igal õhtul peale tööd läheb Tiimu kõrtsi ja kulutab kogu teenitud raha. Ta ei taha enam nii elada ja teeb endale raudkasti. Sinna toob Peep talle hommikuti viinapudeli ja maksab viinaga Tiimule tehtud töö eest. Raudkast on ehitatud nii, et viin tilgub klaasi ja teatud aja tagant avaneb kasti uks ning Tiimu saab viina
kokku. Selles loos on minu jaoks midagi eriti positiivset. Usk inimlikkusesse jääb. Mõnedes novellides on teravalt kirjeldatud elu pahupoolt. Karaktereid, kes on mõne pahe küüsis ning seetõttu oma eluga kimpus. Eriti tuleb see välja loos "Raudne sõber", kus alkoholilembus sunnib elama meest üks päev(pits) korraga selleks, et üldse oma eluga toime tulla. Korra teelt eksinud ja pea täis kaaninud, tõuseb temas aga raev. Tiimu hävitab teda mõnitava viinakasti, kuna ei taha elada mõõdupuu järgi. Kurb on aga tõsiasi, et alkohoolikule on selline ainus mõeldav elu. Kui ei suudeta end võõrutada või kontrollida, libiseb kõik käest. Loos "Viis vana ruuna" võitlevad laisad perepojad isa varanduse eest. Pealehakkamist pole neist kellelgi ja ega isa varanduski väga kopsakas pole, kuid nõuavad oma õigusi. Selge on, et keegi neist ei tuleks vastutusega toime ning ilma isata laostuksid nad lühikese ajaga
annaabi.ee 
