Korvpallivõistkond koosneb võistlustel 12st mängijast ning platsil korraga on tiimi esindamas 5 mängijat, teised mängijad on vahetuspingil ootamas oma mänguvõimalust. Vahetuste arv ei ole piiratud. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama, palli tohib sööta tiimikaaslasele. Iga mängija võib peale visata korvile. Võistkonda juhib treener. Korvpalli mängijate positsioonid: tagamängija, ääremängija ja keskmängija. Korvpalli mängitakse 4x10 minutit. Tiimidel on oma mängutaktikad ja kombinatsioonid mida õpitakse ning harjutatakse treeningutel, ning kasutatakse võistlustel, et korraldada kombineeritud rünnak või kaitsetöö. 2.1. Korvpalli ajalugu Korvpalli on pika ajalooga sportmäng, korvpall leiutati USA-s Springfieldis aastal 1891 kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismithi poolt. 1892. Aastal toimus seal ka esimene ametlik korvpalli võistlus, see lõppes seisuga 1:0. Ainukese korvi teenis William R.Chase. 19
Kes vastutab arhitektuuri eest agiilse arhitektuuri puhul? Kõik on vastutavad. Ei ole üks arhitekt, kes vastutab, vaid kogu tiim vastutab. Probleem: ● vahel inimesed ei ole üksteisega nõus ● suurtes tiimides skaleeruvus Sellisel juhul valitakse arhitektuurile üks omanik/vastutaja, kes aitab alumistel tiimidel jõuda ühistele arusaamisel. Kui laat läheb väga suureks, siis keegi, kes tõuseb püsti ja ütleb, et mina võtan nüüd otsuse vastu. 47 103. Kes on arhitektuuri omanik? Agiilne arhitektuur Kes vastutab arhitektuuri eest agiilse arhitektuuri puhul? Kõik on vastutavad. Ei ole üks
sellega kaasneb ka vastutus. 3. distsipliin - Selleks, et ettevõte oleks edukas peab iga tööline sellesse panustama. Et seda saavutada tuleb karistusi rakendada arukalt. 4. käskude/korralduste ühtsus, so ainuisikulisus töölistel peab olema vaid üks otsene ülemus. 5. juhtimise sisuline ühtsus Terve organisatsioon peab samade eesmärkide poole püüdlema. See tähendab, et erinevatel tiimidel, kel on samasugune eesmärk, peab olema üks ühine juht, kasutades sama plaani. 6. üksikisiku ja kollektiivi huvide ühtsus Üksikisiku huvid ei tohi saada tähtsamaks organisatsiooni huvidest. 7. tasustamine peab arvestama vajadusi Tasustamine peab arvesse võtma selliseid muutujaid nagu: elukallidus, kvalifitseeridud personali olemasolu, majanduskliima, ettevõtte edukus. 8