Erinevalt vihmametsade igihaljastest puudest laseb monsuunimetsas kasvav tiikpuu oma lehtedel kuival perioodil langeda nagu seda teevad teised selle metsa kõrged puud. Olenemata sellest ei jää tiigimets kunagi päris ilma lehtedeta, sest tiikpuu laseb lehed alati maha järk-järgult. Tiikpuu lehed on nahkjad ning suured, 25-60 cm pikad ja 20-40 cm laiad. Lehtede alapind on kare ning kohalikud elanikud kasutavad seda liivapaberina. Kohalikud elanikud on kasutanud tiikpuud kunagi templite ehitamiseks, tööriistade valmistamiseks ja paljuks muuks. Tänapäeval on tiikpuu aga tähtis terves maailmas. Tiikpuust valmistatakse laevaehitusel (seda peetakse parimaks laevaehituspuuks), hoonete püstitamisel, mööbli, põrandate ja raudteevagunite tegemisel. Sellest aetud õli kasutatakse lakkides ja värvides, tiikpuu lehtedest ja juurtest saab ka kollast värvi. Looduslikult kasvab tiikpuud kõige rohkem Lõuna-Aasia riikides Tais, Birmas, Laoses,
Tuulealuseid loodenõlvadel on sademeid 1700 - 2500 mm aastas. Kliimat mõjutavad ka troopilised tsüklonid. LOODUS Peaaegu poolt Fidzi saarte kogupindalast katab mets, rohumaad leidub läänes suurimatel saartel. Sood asuvad idapool rannikualadel. Mägede tuulepealsetel kagunõlvadel kasvab troopiline vihmamets. Loodenülvadel kasvab savannitaimestik (rohtlad, hõrendikud, põõsastikud). Vihmametsades kasvab väärispuid nagu sandlipuud, tiikpuud, punapuud. Kõrgemal mägedes on okasmetsi. Rannikul ja jõeorgudes on looduslik taimkate hävitatud, kohati on säilinud mangroovi. Valdavad on viljakad punamullad. Fidzil on 5 looduslikku imetajaliiki, kes kõik on ohustatud. Kohatud on 120 liiki linde, neist 47 on pesitsejad. Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav.
annaabi.ee 
