Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad. Kanalid ja kraavid sarnanevad jõgedega. Nad kaevatakse maa niisutamiseks (Karakumi kanal) või kuivendamiseks, kahe jõe ühendamiseks (Volga-Doni kanal) jne. Mõned kanalid ühendavad maailmamere osi ja on sarnased väinadega (Panama kanal, Suessi kanal, Kieli kanal). Tiigid ja veehoidlad sarnanevad järvedega. Nende rajamisel ehitatakse jõgedele tammid, mille taha kogutakse vesi. Tihti nimetatakse tiikideks endiseid karjääre, mis on veega täitunud. Panama kanal on kanal Kesk-Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Pikkus on 82 km. Tänu kanalile väldivad laevad 13 000 kilomeetrist ringi ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu. Kanalit hakkasid rajama 1880. aastal prantslased, kuid see ebaõnnestus tehniliste probleemide ja tööliste kõrge suremuse tõttu. 1904. aastal ostsid Ameerika Ühendriigid prantslaste rajatised ja varustuse ning jätkasid ehitust
arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruutkilomeetrise pindalaga ühtne, rahulik, looduskaunis ja ajalooliselt rikas keskkond. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linna liigendamisel on suur osa looduslikel veekogudel ja neid ümbritsevatel rohealadel. Viljandi lõunapiiriks on Viljandi järv, linna poolitab põhjast lõunasse järve suubuv ja osaliselt tiikideks paisutatud Valuojaoja, linna kirdeosa läbib Kösti oja. Linna territooriumi ajalooline kujunemine on saanud alguse Lossimägedest ja seal asunud muinas-ja ordulinnusest. Tinglikult võib territooriumi jagada järgmisteks linnaosadeks: Kesklinn, Kivistiku, Kantreküla, Uueveski, Paalalinna, Männimäe, Peetrimõisa ja Kantremaa. Viljandi linna pindalast 29% moodustavad rohealad. Elanike arv Viljandis on 18 257 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2015). (Viljandi linna
annaabi.ee 
