kuna koobastes on temperatuuri kõikumisi on vähem. 8. Tiigilendlane Tiigilendlane on üks suurimaid meil esinevatest nahkhiirtest. Tema kehapikkus on 51-73 mm ja kaal 10,5-28,5 g. Tiigilendlase värvus seljal võib varieeruda tuhkhallist kastanpruunini, kuid leidub ka mustjaspruune ja täiesti musti isendeid, kõhualune on tavaliselt hallikasvalge. Tiigilendlase levila kulgeb kitsa vööndina Belgiast Euroopas kuni Jenissei jõeni Aasias. Eestis on tiigilendlast leitud nii mandrilt kui ka Saaremaalt, kuid ta on võrdlemisi haruldane. Mõnevõrra rohkem on teda tabatud Tallinna ümbrusest. Tiigilendlase elupaikadeks on hõredad puistud ning puude ja lagendikega vahelduvad alad. Nagu nimigi näitab, on see loom seotud ka veega ning toitu kogubki tiigilendlane vaid väiksemate järvede, tiikide ja aeglase vooluga jõgede kohal lennates. Sääskede ja kihulaste ning teiste väiksemate putukate otsinguil lendavad tiigilendlased madalal veepinna kohal,
Käigus 3.3 talvitus 2007/2008 aasta talvitusperioodil 17 isendit, 2008/2009 aasta talvitusperioodil oli talvituvate nahkhiirte arv 28. Mõlemal talvitusperioodil domineeris veelendlase (Myotis daubentonii) arvukus. 2007/2008 ja 2008/2009 aasta talvitusperioodil ei talvitunud käigus 3.3 tõmmulendlase (Myotis brandtii) ja Põhja- nahkhiire (Eptesicus nilssonii) isendeid. 2008/2009 aasta talvitusperioodil leiti käigus 33. talvitumas kaks tiigilendlast (Myotis dasycneme), 2007/2008 aasa talvitusperioodil käigus tiigilendlasi ei talvitunud. Kõige liigirikkam kuu käigus 3.3 oli 2007/2008 aasta talvitusperioodil aprill (Lisa 5, Joonis 3). 2008/2009 aasta talvitusperioodil oli kõige rohkem nahkhiiri märtsi kuus ja detsembris, jaanuaris ja veebruaris püsis talvituvate nahkhiirte arv stabiilsena.(Lisa 4, Joonis 5). Käigus 3.4 talvitus 2007/2008 aasta talvitusperioodil 58 nahkhiirt, 2008/2009 aasta
annaabi.ee 
