vaid üksikute puistute või tukkadena suuremates, oluliselt rikkumata loodusmaastikes. Alam-Pedja looduskaitseala ongi üks vähestest paikadest, kus neid leidub. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? Siinsed loodusmaastikud pakuvad toitumis-, sigimis- ja varjumispaiku ka ulatuslikku eluruumi vajavatele inimpelglikele loomadele: kotkastele, huntidele, karudele, ilvestele, mingile , kärbile, nirgile, põtradele, saarmatele, kärbile, suur-nahkhiirele , tiigilendlasele, võsa-uruhiirele jne. Jões elab 2 kaitsealust kalaliiki: säga ja tõugjas. Seni on kaitsealalt leitud 640 liiki seeni, millest 34 liiki on Euroopas väga haruldased ning 1 teadusele uus liik; 184 liiki samblikke, 461 liiki soontaimi (s.h.49 puud ja põõsast). Luhtadel kasvab nii Eestis kui ka kogu Euroopas haruldasi taimeliike - künnapuu, madal kask, niidukuremõõk, hulgaliselt erinevaid käpalisi. Haruldasemad ja seetõttu kogu Euroopa ulatuses kaitstavad liigid on
ta varjepaigast välja suhteliselt hilja. Tiigilendlasel on kaks toitumisperioodi: üks õhtul ja teine varahommikul. Peamiseks toiduks on sääsed ja ööliblikad (MacDonald, Barrett, 2002). Tiigilendlane on levinud veekogu-rohketes mandriosades. Leitud on neid isegi Saaremaalt. Talvituspaikadeks on peamiselt suured tehiskoopad, mida leidub näiteks Haapsalus, Narvas, Kuressaares jne (Masing, 2001). Sobivaks talvitumistemperatuuriks loetakse tiigilendlasele (0ºC) (8ºC) ja suhtelist õhuniiskust 90-100%. Talveuni kestab oktoobrist märtsi keskpaigani kuni aprilli alguseni (Masing, 2001). 1.3.3 Veelendlane (Myotis daubentonii) Veelendlane (Myotis daubentonii) on väike või kuni keskmise suurusega lendlane, kes on tavalisim nahkhiir Euroopas (Kapfer jt, 2007). Karvkate on veelendlasel kohev ja alusel hallikaspruun. Ülalpool keha katavad keha karvakesed mis varieeruvad
annaabi.ee 
