Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu. Paljuneb juunis ja juulis16 ° ( 18-20 °). Koeb madalas vees, mari1,0-1,5 mm, kleepuv, valmimiseks 8-10 ööpäeva. Vastsed toituvad planktonist. Suuremad toituvad suveperioodil hironomiididest, taimedest, molluskitest, lülijalgsetest. Poole aasta vanuselt 22 g / 11 cm; harva kasvavad üle 8 kg / 15 a. saj. Seitsmekümnendatel püüti 10 - 100 t ,1978 a püük keelati. Sasaan e.ulukkarpkala on tiigikarpkala looduslik eellane Kodustamine Kodustamise, valiku ja aretustöö tulemusel on kasvatataval tiigikarpkalal suurem suu; pikenenud sooltoru, parem sööda omastamine ja kasvukiirus; kehakuju on muutunud kõrgemaks ja lamedamaks ning esinevad erineva soomuskatte tüübiga vormid (soomus ja peegelkarpkalad) Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse toidukalana kasvatamiseks. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi
Austraalias). 11 Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas Karpkala alamliikide looduslik levila. a – Cyprinus carpio carpio; b – Cyprinus carpio haematopterus; c – Cyprinus carpio viridiviolaceus 12 Sasaan e.ulukkarpkala on tiigikarpkala looduslik eellane Karpkala on maailma vanim kodustatud kala Soomuskarp Peegelkarp 13 KODUSTAMINE Kodustamise, valiku ja aretustöö tulemusel on kasvatataval tiigikarpkalal suurem suu, pikenenud sooltoru, parem sööda omastamine ja kasvukiirus, kehakuju on muutunud kõrgemaks ja lamedamaks ning esinevad erineva soomuskatte
annaabi.ee 
