gaasemboolia tagajärjel. Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega. Selleks peab tiikides ja basseinides olema pidev ühtlane läbivool, pumpadega veevarustuse või sooja vee kasutamise korral on aga vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks. Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised Kui kalad toituvad looduslikust toidust, on neil seedetrakti häireid harva. Tiigikaladel esineb neid aga sageli. Pikaajaline söötmine ühekülgse söödaga, näiteks linaseemneõlikoogiga, põhjustab karpkalal muutusi sooltoru limaskestas, mille tõttu halveneb sööda omastatavus ja väheneb kala talvekindlus. Riknenud söödad võivad aga isegi ühekordsel söötmisel põhjustada kalade haigestumise. Karpkalade rõuged Karpkalade rõuged on kala kehapinna ja uimede epiteelkoe kahjustusega kulgev haigus,
Trihhodiinade massilise esinemise puhul lõpustel võivad kalad hukkuda ka hüpoksia tõttu.Trihhodiinade tõrje ühtib teiste algloomade tõrjega. Et nad on mõnevõrra labiilsemad, võib nende puhul aniliinvärve kasutada nõrgemas kontsentratsioonis (0,10,2 g/m3). Hästi aitab ka karpkalade vannitamine 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. Viker forellide puhul aga 2,5%ses soolalahuses 1520 minutit. · Apiosomoos Apiosoome tuntakse Euroopas paarkümmend liiki. Tiigikaladel parasiteerib neist tavaliselt 45, Eesti tiigimajandeis on leitud 7 liiki. Sagedasemaks liigiks on Apiosoma piscicola, kelle pikkuseks on 100 ja läbimõõduks 40 mikromeetrit (joonis 47). Apiosoomid paljunevad lihtpooldumise teel. Kõige enam täheldatakse kaladel apiosoome talvitus tiikides: kehapinnal, lõpustel ja uimedel. Parasiitide massilist paljunemist soodustab kalade vähene liikumine, aga ka suur asustustihedus ning orgaanilise aine rohkus vees
annaabi.ee 
