korstna rajatud teisele korrusele trepp. Alakorruse põhjapoolne tiib näib juba algusest peale olnud kasutusel köögiblokina. Esimene ruum kuhu peatrepist üles minnes jõuame, on fuajee. Sellest viivad uksed kahele poole ruumidesse, kuna peamine tiibuks avaneb saali. Viimane on suurim ja esinduslikum ruum kogu majas isegi lagi on tal üle poole meetri kõrgem kui teistel ruumidel. Saalist avanevad kõrvalruumidesse kokku viis suurt tiibust neist külgmisi lahti lüües võinuksime maja lossilaadset ülesehitust tajuda kõige selgemini: pikk läbi kogu hoone ulatuv vaatesiht, mida kummaski otsas lõpetavad aknad. Ohtu kaunimate ehete hulka kuuluvad ahjud. Neist viis on kaunistatud reljeefse ornamendiga, üks geomeetrilise koobaltmaalinguga. Ehkki omal ajal võis selliseid helesiniseid "portselanahje" esineda mitmeski mõisas, on neist tänapäevani säilinud haruharvad. Nii võime Ohtu ahjudele analoogset
sentimeetrise riba. Kamber asus sissekigust veidi sgavamal. Carter laskus peakambrisse, talle jrgnesid lord Carnarvon ja Lacau. Lambiga varustatud kompisid mehed kaljuseina ja kuldse sarga vahelise kitsa kigu lbi. Nad asetasid ettevaatlikult jalga jala ette, arvestades kogu aeg vimalusega astuda sgavikku, milliseid oli leitud enamikus Kuningate oru vaaraohaudades. Carter avastas kirstu kitsamal kljel kaks riivistatud pitseerimata tiibust. Seniste kogemuste phjal olid hauarvlid niisiis sellegi sarga lahti murdnud. Ettevaatlikult avasid mehed tiibuksed. Need avanesid kergelt ja hletult, nagu oleksid sja valmistatud. Sarga sisemuses asetses veel ks sark. Sel olid samasugused pitserid nagu esimeselgi. Ainus pilk neile pani arheoloogid hmmastuma: pitserid olid terved. Polnud kahtlust edasi ei olnud hauarstajad tunginud. Seda, mis selle ukse taga peitus, ei olnud vaarao surmast saadik ninud kski inimene.
annaabi.ee 
