Nagu selgus, on Tiibetil olnud kirju ajalugu ning sel on tänapäeval väga omapärane kultuur. Tõenäoliselt võib autonoomiale saatuslikuks saada Hiina ülemvõim, mis surub peale oma traditsioone ja keelt, mis omakorda põhjustab algse kultuuri segunemist Hiina omaga või üldse selle täielikku asendumist valitseva riigi omaga. Siiski, on Tiibetil ka lootusi oma keele ja kultuuri säilitamiseks tänu Indias paguluses elavatele tiibetlastele, kes on sinna põgenenud Hiina reziimi eest, ning kel on võimalik seda erinevalt Tiibeti tiibetlastest igapäevaselt praktiseerida ilma sõjaväe järelvalveta. Tiibetist teab kogu maailma, ning ka see võib sundida kultuuri säilima. 7 Allikaloend Eesti-Tiibeti kultuuriselts 2008. Tiibeti toetustõrvik Suurel Munamäel. http://www.tibet.ee/munamagi/Tiibeti_toetustorviku_infovoldik.pdf Forbes, Andrew, David Henley 2011
Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse. Demokraatlik maailm ei ole Tiibeti annekteerimist tunnustanud ja tiibetlastele on dalai laama endiselt oma maa vaimne ja poliitiline juht. Jaapan: sintonism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto 'jumalate tee'. Sintonism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu
annaabi.ee 
