Mõisaansambli rajamist praegusesse asukohta alustati tõenäoliselt Tollide ajal 18. sajandil kolmandal veerandil. Vanimaks ehitiseks on kivist härrastemaja, mille põhikehand pärineb eelpool nimetatud ajast. 18. sajandi mõisamaja oli ühekorruseline, baroksete vormide, mantelkorstnate ja kelpkatusega kiviehitis, interjööris koobaltmaalinguga ahjud. Aegade jooksul on hoones tehtud mitmeid juurde- ja ümberehitusi. 19. sajandi I veerandil täiendati hoonet tugevasti tiibehitistega, lisati kolmnurkviil, sajandi keskpaigaks ehitati ääristatud terrass. Park oli ansambli lahutamatuks koostisosaks. Vabakujunduslik park ilmestas ehitisi, kuid ühtlasi isoleeris härrastemaja majandushooneist. Pargi rajaja oli Robert von Toll 1886. a. Robert von Toll on maetud Kukruse mõisa kalmistule. Kukruse mõisaansambel on maastikus selgelt väljajoonistuv ning üldstruktuurilt loetav. Pargiruumi detailne ülesehitus ei ole enam kergesti ära tuntav, kuid ruumid on siiski eristatavad
ehitatama kaks tiiba; kuna aga maaala oli kitsas, polnud võimalik ehitada neid ühel liinil. Esialgse kava järele oleksid nad ehitatud rotundi külge, moodustades täisnurga. Pärast muudeti aga projekt nii, et tiivad liituvad segmentidena rotundi külge. Ehitis ise teostati alles aa. 1825-182722. Mõlemad tiivad on kahekordsed, kordi eraldab üksteisest lame vöödesims; alumine kord on nagu rotundi alaehitiski läbi viidud rustikas. On küsitav, kas hoone on võitnud palju nende tiibehitistega. Idee iseenesest ei ole õnnetu, sest poolringist eenduv rotund võidab nii tunduvalt pidulikkuse poolest; ka kontsentreerub selle tõttu vaade rohkem temale. Kahjuks pole need väiklaselt läbiviidud, peaaegu täitsa "biedermeierlikud" tiibehitised mitte kooskõlas rotundi lihtsa suurejoonelikkusega. Siin annab ennast tunda nii kunstniku vanadus (Krause oli 1825. a. 68 aastat vana) kui ka üldiselt algav stiililagunemine. Nagu edaspidi näeme, laiendati tervet kavatist veel kord aa. 1856-1860
annaabi.ee 
