· Lendama-lennata-lendan-lendasin-lennanud-lennatakse-lennatud · Laadivahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid · k või t kaob konsonantühendites hk, sk, ht (heiskama, hõiskama, ihkama, kohtama, luiskama, puhkama) · b või d assimileerub (embama, hindama, kondama, lendama, pindama, ründama, valdama) · d või g langeb välja (algama, hiilgama, huilgama, kargama, kiirgama, lõugama, muigama) · b:v (hoobama, iibama, kaebama, kõlbama, tiibama, värbama) · g:j (hülgama, märgama, pelgama, pärgama, sülgama) PÕHITÜÜP ÕMBLEMA · õmblema-õmmelda-õmblen-õmblesin-õmmelnud-õmmeldakse-õmmeldud · tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend le alltüüp VESTLEMA · vestlema-vestelda-vestlen-vestlesin-vestelnud-vesteldakse-vesteldud · vältevahelduslikud tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend le
agressiivne, et vastane tunnetaks jõudu, julgust, entusiasmi, mis on suuna- tud tema vastu. Pealetungi on võimalik läbi viia kahel viisil – otserünnak ning tiibrün- nak ehk vastast rünnatakse küljelt. Jaoülem peab otsustama, mil viisil vastast rünnata. Arvesse tuleb võtta vastase asukohta ehk kaugust. Kui esmase kontakti ajal on vastane lähemal kui 100 m ning tegu on piisavalt avatud maastiku- ga, siis pole mõtekas enam tiibama minna, vaid tuleb kiirelt ja agressiivselt vastasest läbi joosta. Samas, kui distants on piisav ja maastik pakub varjet, saab vastast külgedelt üllatada. 75 6.1.2 JAO kiirRÜNNAK Jao pealetungi drillid on järgmised: 1. LAHINGUKS ETTEVALMISTUMINE; 2. REAGEERIMINE VASTASE EFEKTIIVSELE TULELE; 3. VASTASE ASUKOHA KINDLAKSTEGEMINE; 4. VASTASE MAHASURUMINE, TULEKONTROLLI SAAVUTAMINE; 5. RÜNNAK; 6. TAASRÜHMITUMINE. 1. Lahinguks ettevalmistumine
annaabi.ee 
