ajalugu“ (M.Laidre, lk. 960). Ajaloolisest perspektiivist on seega kindlasti tegemist Rootsi aja romantilise idealiseerimisega. Seega „vana hea Rootsi aeg“ on müüt, mille on välja mõelnud ajaloolased, et vastandada end Venemaaga. Väga hea näide on: „ Nostalgilist aurat, mis eestlase teadvuses kuldse pilvena ümbritseb Rootsi aega, ei ole suutnud hajutada ka kõige vingemad ajalootuuled. Tartu ülikooli akadeemiline hiilgus, maarahva üle kaitsvate tiibadena laotunud rootsi vakuraamatud, kirjatarkust õppinud eesti talulapsed Stockholmis Rootsi kuninga palge ees-need on märksõnad, mis seda aega ilmestavate tähistena hakkavad eestlasele terenduma juba KOOLIPINGIS. Sellele aurale lisab sära veel teadmine, et oleme olnud ühe vägeva Põhjamaa riigi alamad selle hiigelaegadel, siis kui Rootsi relvade võitmatust oli sunnitud tunnistama kõik teda ümbritsenud riigid, kaasa arvatud meie suur ja ISUKAS idanaaber.“ (E.Öpik, lk.385).
Käsitiivaliste (Chiroptera) selts jaguneb kaheks alamseltsiks: suur-käsitiivalised (Megachiroptera) ja väike-käsitiivalised (Microchiroptera) (MacDonald, Barrett, 2002). Väike-käsitiivalisi nimetatakse rahvasuus nahkhiirteks. Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad lennata. Nende tiivad kujutavad endast kahekordset nahka kere küljel ja kummagi esijala nelja pikenenud sõrme vahel. Närvid ja veresooned kulgevad käsitiivalistel lennuse kahe nahakihi vahel. Esijäsemed vajavad tiibadena kasutamiseks lisatuge, selleks on kohanenud liitunud kaelalülid, lamenenud ribid ja tugev rangluu. Käsitiivaliste tiibu langetavad lihased on kinnitunud rinnakule spetsiaalse haru külge. Tiibade siruulatus varieerub suures ulatuses tiiburitel (Megachiroptera) võib see olla kuni 1,5 m ja väiksematel nahkhiirtel (Microchiroptera) kõigest 15 cm (Burnie, 2002). Nahkhiirtel esineb tiiva esiosas pöial koos pöidlaküünisega ja 4 sõrme (Joonis 1).