liigestatud. Delta kujuneb jõevee, loodete, merelainetuse ning hoovuste setteid transportival ja kuhjaval toimel. Deltade piirkonda võivad tekkida ka mangroovisoostikud (Sundangani mangroovisoostik Gangese deltas) (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Mangroovide levialaks on 25° p.l - 25° l.l. Mangroovideks nimetatakse madalate puude tihnikut troopiliste merede lainete eest varjatud lahtede ning jõesuudmete tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovitaimedele on omane soolataluvus, külmakartlikkus, harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) ja hingamisjuured. Loomastikku kuulub ajutisele kuivalejäämisele kohastunud veeloomi (mudahüpik, krabid). (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Hoopis teistsugune elukeskond valitseb aga hoovustes.
kus ta reisib. Ilmekaks näiteks on 1937. aastal ilmunud "Alutaguse met- sades. Matkamälestusi" sarjas "Looduse kuldraamat" (Parijõgi 1937). Parijõgi viljeleb publitsistlikku stiili ja tema teostes leiame dialoogi roh- kem kui ühelgi teisel looduskirjanikul. Teadmisi looduse kohta annavad tema teostes sageli edasi kohalikud, kes esinevad teejuhi rollis. Metsavaht istub mättale, asetab püssi põlvedele ja ütleb: "Sellist tihnikut tahtsite näha või? Katsuge siit läbi tungida kas või järgmise metsasihi- nigi." Edasi seletab ta, et see tihnik on viisteist, kakskümmend aastat vana, paiguti nooremgi, lehtpuu kasvab alul jõudsasti. See on tekkinud maailmasõja ajal mahavõetud raielankide asemele. (Parijõgi 1937: 179) Kohaliku inimese teadmised muudavad aja ning ajalooga seotud pai- gaks koguni noore võsastiku. Ilma lisaselgitusteta oleks tihnikust ilmselt
annaabi.ee 
