2. Tutvuda mittemetalsete materjalidega (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus) 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemusega Töökäik 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime kehasi ning mõõtsime mahtu ning massi vees . See järel arvutasime tihetused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime nende kõvadust kolmel eri meetodil(Rockwell ja Barcoli. Viimasega me häid tulemusi ei saanud, kuna tegelikult oli halb variant) 4. Kandsime andmed tabelisse. Plastide läbipaistvus ja lõigatavus Plastide tihedus Plastide kõvaduse määramise tulemused
Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 11ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihetused: 477nm optiline tihedus: 1,182 449nm optiline tihedus: 1,334 426nm optiline tihedus: 1,004 Arvutamise valemis kasutan tihedust 1,334, sest sellele vastav lainepikkus(449) on kõige lähemal 452-le, vastav E= 2560 1%/1cm Kirjanduse alusel leidsin beeta-karoteeni neeldumisspektrid: 425, 451, 482 alfa karoteeni: 420, 445, 475. Sellest järeldan, et domineerivaks olid beeta-karotenoidid. Beeta-karoteeni sisalduse uuritavas proovis arvutan vastavalt valemile:
MMMMMALL ÜLEVALT ALLA Metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kasutatavad materjalid. Keevitamisel kasutatavad gaasid. Põlevgaasid on gaasid, mis ühinedes hapnikuga põlevad ja neid kasutatakse gaaskeevitamisel, lõikamisel, jootmisel ja vajadusel ka kuumutamiseks. Hapnik on gaas, mis soodustab põlemist, kuid iseseisvalt ei põle. Keevitamisel kasutatavate gaaside tihetused 15º C ja rõhul 0,101 MPa (1,013 baari). Atsetüleen. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel põhiline põlevgaas. Teda saadakse kaltsiumkarbiidist, millel terav küüslaugulõhn ja ta imab väga hästi vett. Saadakse teda koksi ja kustutamata lubja sulatamisel elektriahjudes temperatuuril 1900...2300° C reaktsiooniga CaO+3C=CaC2 +CO. Uuesti veega reageerides saadakse temast atsetüleen ja kustutatud lubi sellise võrrandiga CaC2 +2H2O=C2H2 +CA(OH)2
annaabi.ee 
