Diagonaalsed seosed 2 ja 3 perioodi elementide vahel, sarnased aatomraadiused, sama .... Nt: Li ja Mg. Metallid ja mittemetallid. 9. Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust. In 4d105s25p1 In+, In3+ 2o-a. 10. Defineerige kristallivõre energia. Selgitage, millistest ioonide omadustest sõltub see suurus. Kristallvõre energia on energia erinevus kristalli moodustavate ioonide tihepakendi ja gaasifaasis üksteist lõpmata kaugel paiknevate ioonide vahel. Mida suuremad on ioonlaengud, seda suurem on vatastikune tõmme. Võreenergia on suur, kui ioonilaengud on suured samuti kui kaugused ioonide vahel on väiksed (väiksed ioonraadiused). 1 11. Kirjutage välja iooni elektronstruktuur ja elektronvalem. Elektronstruktuur(kastid), elektronvalem(1s2jne).
vahekohtadesse. ➢ Kolmanda kihi paigutumiseks on kaks võimalust. paigutub esimesega kohakuti. Kristallvõret nimetatakse heksagonaalseks tihepakendiks (hcp). Näiteks: Mg, Zn kolmas kiht paigutub nihkega. Neljas kiht kordab esimest. Kristallvõret nimetatakse kuubiliseks tihepakendiks (ccp). Võretühimikud - nn metallvõres kerade vahelised tühimikud Metalli tihepakendi tühimikud saab täita väiksemate aatomitega, selle tulemusena moodustub sulam. 72. Sulamid ja nende üldomadused. ➢ Saamine- lisatakse sulatatud metallile ühte või mitut teist metalli või mittemetalli: Sulamite üldomadused: ➢ Sõltuvad koostisest, saamistingimustest, töötlemisest. ➢ Sulameid iseloomustatakse nende elektriliste, magnetiliste, termiliste ja mehaaniliste omaduste aga ka korrosioonikindluse kaudu. ➢ Elektrilised: elektrijuhtivus
suhtes, siis elektronid liiguvad sinna juurde ja katioon ei pea tagasi liikuma). Metallide erinev sepistatavus on seotud ka struktuurierinevustega, metalli kristallstruktuuris on tavaliselt libisevad kihid aatomkihid, mis võivad rõhu mõjul üksteise suhtes libiseda. Ccp-struktuuris on 8 komplekti libisevaid kihte, seetõttu on ccp-struktuuriga metallid hästi sepistatavad (nt vask), enamik aineid on aga heksagonaalse tihepakendi (hcp) struktuuriga, kus on vaid üks komplekt libisevaid kihte ja sellise struktuuriga ained (ka mõned metallid, nt tsink), on rabedad.Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Pilet 2 Materjalide struktuur. Liht- ja liitmaterjalid. Materjalide väikseim struktuuriühik on aatom. Kristalliline struktuur näitab aatomite
vahekohtadesse. Kolmanda kihi paigutumiseks on kaks võimalust: 1) Esimesega kohakuti. Saadavat kristallivõret nimetatakse heksagonaalseks tihepakendiks. 2) Nihkega. Sel juhul hakkab alles neljas kiht kordama esimest, sellist kristalli nimetatakse kuubiliseks tihepakendiks. Aatomite pakketihedus on mõlemal juhul sama, kumb variant realiseerub, sõltub konkreetsest ainest. Ioonsete kristallide puhul sõltub tihepakendi tüüp kristalli koostises olevate ioonide mõõtmete ja laengute vahekordadest. Esineb kümneid erinevaid kristallivõre tüüpe. Teades ioonide laenguid ja mõõtmeid, on võimalik teha ennustusi kristallivõre tüübi kohta. NaCl on kuubilise kristallivõrega, CsCl aga ruumtsentreerunud võrega (Cs+ paiknevad kuubi tippudes, Cl aga iga selliselt moodustunud kuubi tsentris). Erinevuse põhjuseks on peamiselt Na+ ja Cs+ ioonide mõõtmete erinevus.
annaabi.ee 
