Majanduse kasv Austraalia majandust valdab jätkuv mõõduka kasvu periood. Tänu kasvavatele kontaktidele Aasia regiooni maade dünaamilise majandusega ning majandusreformi jätkumisele on Austraalia investeerimiskliima lähemas tulevikus soodus. Austraalia on Aasia ja Okeaania regiooni üks võimsamaid riike. 2008. aastal alanud finantskriis ei viinud majandust langusesse ja Austraalia majandus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, eeskätt tänu tihenevatele majandussuhetele Hiinaga. Mullu kasvas Austraalia kogutoodang 3,6 protsenti, mis on kiireim kasv alates 2007. aasta 4,7 protsendisest kasvust. Austraalias ei ole 21 aasta jooksul olnud ühtegi majanduslanguse aastat. EL ja Austraalia majandussuhted Euroopa Liidu (EL) kaubanduspartnerite hulgas on Austraalia 15. ja Austraalia jaoks on EL suuruselt kolmas kaubanduspartner. Austraalia ekspordib ELi peamiselt maavarasid, kütuseid ja põllumajandustooteid.
Lõuna-Koreale millega algas Korea sõda ja kestis kuni 1953. Korea sõja puhkemine pani lööneriigid mõtlema Saksamaa relvastumisele ja NATO tähtsamad riigid sõlmisid Pariisis kokkulepped, mille kohaselt kaotati Saksa LV-s okupatsioonireziim ja ta võis luua 12diviisi suuruse armee Bundeswehr-i. Selle vastu rajasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid nädala pärast VLO. VMN ja VLO Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevatele suhetele asutas NSV Liit 1949 jaanuaris koos rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Kui Lääne ühendused olid vabatahtlikud, siis VMN ja VLO olid vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendid. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV (Liitvabariik) ei tunnustanud Saksa DV-d
isegi õnnestuda. Ainukeseks suuremaks vahejuhtumiks lähiajaloos võib nimetada 2007. aasta pronksiöid, mis sisendasid paljudele eestlastele rahutust, ent siiski kindlalt maha suruti. Peale Esimest maailmasõda oli õhkkond ärev ning riikidevahelised tülid ei olnud saanud püsivat lahendust. Praegu aga suurriikide vahel meid ohustavaid lahkhelisid ei ole ja Eestit puudutavat sõda lähitulevikus ei ole vaja karta, suuresti tänu aina tihenevatele kaubandussidemetele ja globaliseerumisele. Eesti on Euroopas nii mõnigi kord tähelepanu äratanud. On kiidetud meie kiiret väljatulekut majanduslangusest ning peaaegu olematut riigivõlga. Kuigi me võime teenida Euroopa silmis plusspunkte, peame seda võtma kui julgustust veelgi rohkem pingutama, mitte jääma loorberitele puhkama. Mis veelgi enam, need kiidusõnad põhinevad külmal statistikal ja peame nentima, et meie saavutused ei ole laiemas maailmas kuigi tuntud
annaabi.ee 
