Rõhu vähenedes langeb töölaud omaraskuse mõjul lähteasendisse. Langemisel põrkab töölaud vastu liikumatut juhtsilindrit 8. tekkiva löögi mõjul vormisegu tihenebki. Selline tsükkel kordub 10- 20 sekundi vältel mitu korda . masina ja vundamendi purunemise vältimiseks ning müra vähendamiseks on olemas amortiseeritud vedrud 9. töölaua raputamisega tiheneb
alaküllastustel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Neid kõrgusega. veeauru rõhk e hPa; mm Hg või mb. muutumisel nihkub osutinõel vasakule (kui osakesi nimetatakse Õhu ja pinnase temperatuuri Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, relatiivne niiskus väheneb) või paremale (kui kondensatsioonituumadeks. mõõtmine. seda suurem on selle veeauru osarõhk suureneb)
· Kondensatsiooninähtused õhus ja kondensatsioonituumade osatähtsus: Õus olev veeaur ei kondenseeru lihtsalt veeauru molekulide liitumisel teel nende vastastikkuste kokkupõrkamiste tagajärjel. Nii saaks kondensatsioon toimuda ainult suurt üleküllastuste korral, mida õhus tavaliselt ei esine. Looduses esineb veeaur võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastustel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Neid osakesi nimetatakse kondensatsioonituumadeks. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad v gaasiosakesed. Valdaval osa n nad meresoolade, peamiselt kloriidid osakesed. Seda tõestab kloriidi suhteliselt suur ning püsiv sisaldus sademetes. Merelainetuse, eriti tormidekorral satub õhku väga palju väikeseid merevee piisku, mille läbimõõt on ca tuhandik- kümnendik cm.
Kui õhk jahtub madalamates kohtades tekib udu, kui atmosfääris, siis moodustuvad veetilgad ja pilved. Kondensatsioon toimub õhus, kui õhk saab tugevasti veeauru juurde näiteks külm õhk satub sooja veepinna kohale ja tekib udu. Kondensatsiooni tuumakesed. Tegelikult esineb looduslikus õhus veeauru tihenemist võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastusel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, kondensatsiooni tuumakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad või gaasiosakesed, nii hügroskoopsed kui ka mittehügroskoopsed osakesed, lahustuvad (meresoolade kristallid, lahustunud väävliühendid) ja lahustamatud (pinnase ja kivimiosakesed, tolm ja tuhk, orgaanilise aine tükid ja mikroobid) osakesed. Peale tahkete ning gaasiliste osakeste nn kuivade tuumade (ei sisalda vett), esineb ka niiskeid tuumi hügroskoopsete ainete vesilahuste piisakesi
annaabi.ee 
