Kui teravili järgneb eelviljale, siis peab mullaharimine olema intensiivne, et vähendada eelvilja kahjulikku järelmõju. Sellistel juhtudel tuleks kasutata aktiivsete tööorganitega harimisriistu. Rühvelviljadele järgnevate teraviljade eel võib külvieelne mullaharimine olla vähem intensiivne. Kui põllul on rohkest juurumbrohtu, siis tuleks kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistu. Sobivad S-piidega lausharimiskultivaatorid agregateerituna pii- või pulkäketega. Tihendusrullidega agregateerimisel umbrohutõrje efekt väheneb. Selliste kultivaatorite kasutamisel peetakse optimaalseks töökiiruseks 10...12 km/h. Teraviljade külviks maa ettevalmistamine on parem, kui selleks kasutatakse S-piidega kultivaatorit. Võrdluskatsed rähksel liivsavimullal näitasid, et S-piidega kultivaatoriga harimisel oli odra terasaak 290 kg/ha ehk 7,2% suurem kui C-piidega kultivaatoriga harimisel.
kiirendamiseks anda mineraalset lämmastikku (5 10 kg/tpõhu kohta) või vedelsõnnikut (15 20 tha). Pinnaviisiliselt segatud põhk tuleks lasta seista paar nädalat ja seejärel uuesti segada. Põhk mõjub halvasti nisule ja odrale; hästi mõjub liblikõielistele, rapsile ja kartulile. Korimisriistade võrdlusest on selgunud, et kõige efektiivsem on koorida põimagregaadiga, mis koosneb põhukammist, randaalist ja tihendusrullidest. Heaks koorimisriistaks on ka hõlmkoorel koos tihendusrullidega Kui põhu tagastamise variant langeb ära, siis tuleks koorimisel lähtuda umbrohtumuse iseloomust Kõrrekoorimise ülesanded umbrohutõrjel: 1) umbrohuseemnete idanema provotseerimine ja hilisem hävitamine 2) vegetatiivselt paljunevate umbrohtude väljakurnamine ja hilisem hävitamine (vegetatiivsete osade tükeldamine, uute võsude kasvamine varuainete arvelt) järgnema peab künd (soodne ~25 cm sügavuselt)